Erinevus lehekülje "Wilhelm Fürstenberg" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==))
P
 
 
==Elulugu==
Wilhelmi vanemateksvanemad olid Neheimi [[drost]] Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärineski Neheimist. Liivi ordusse astus ta 16-aastaselt ning saabus [[1510. aastad|1510. aastatel]] Liivimaale. [[1523]]. aastal oli ta [[Aizkraukle]]s (''Ascheraden'') majandusametnik (''Schenk'') ja [[1524]]–[[1535]] samas [[linnusekomtuur]] (''Hauskomtur'').
 
===Tegevus Dünaburgi ja Viljandi komtuurina===
Kui vana meister Heinrich von Galen 1557. aastal suri, sai Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]]. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama [[Posvoli leping|Posvoli leppele]], mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.
 
Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aasta alguses [[Vene-Liivi sõda]]. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[vasall]]iks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel Venemaaga rahu pikendanud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonna]].
 
===Elukäik pärast ordumeistri kohalt tagasi astumist===
Viljandi komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest [[1560]]. aasta suvel [[Viljandi piiramine (1560)|piirasid]] vene väed [[Viljandi]] sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti [[Viljandi ordulinnus]]e loovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning [[Ivan Julm]] olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses [[1568]]. aastal, ehkki [[Saksa ordu]] palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.
 
Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmetemitme alamsaksakeelsetealamsaksakeelse vaimulikevaimuliku (protestantlikeprotestantliku) luuletusteluuletuse autoriksautor.<ref>[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=243 Wilhelm von Fürstenberg (1500 ? – 1568 ?), Vaimulik luuletaja; Liivimaa ordumeister]</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{commonskat|Wilhelm von Fürstenberg‎}}
*{{cite book |title= Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen.|last=Bergmann |first=Gustav|authorlink=Gustav von Bergmann (1749–1814)|coauthors= |year=1776 |publisher=Im Schwickertschen Verlage |location=Leipzig |isbn= |pages=lk. 44-48 |url=http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&printsec=toc&hl=en#PPA44,M1}}
*Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Herausgeben von der Kurländischen Gesellschaft für Literatur u. Kunst., Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn 1895 [http://books.google.ee/books?id=j5dg3TOZRUMC&lpg=PP1&hl=en&pg=PA565#v=onepage&q=&f=false lk.165]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==