Redaktsioon: 7. juuli 2019, kell 22:00 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust →‎Vukovar Horvaatia iseseisvussõja ajal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuli 2019, kell 06:38 redigeeri eemalda Sohupääsenu (arutelu \| kaastöö) 13 018 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
37. rida: [[Pilt:Main street, Vukovar.jpg\|thumb\|Vukovari peatänav (2005)]] [[Pilt:Vukovar_Street_scene.JPG\|thumb\|Franjo Tudjmani tänav (2012)]] Vukovari mainitakse esmakordselt 13. sajandil Volko, Walki ja Wolkovina. Alates 14. sajandist on kõige enam kasutatud nimi Vukovar. Ungari riigi perioodil oli Vukovar Szerémi maakonna keskuseks, mis asus [[Drava]] ja [[Sava]] jõgede vahel. 16. ja 17. sajandil okupeeris linna [[~~Ottomani~~Otomani impeerium]] ning ~~Ottomani~~osmanide valitsusaja lõpul oli linna elanike arv umbes 3000. Alates 17. sajandi lõpust oli Vukovar osa Habsburgide monarhiast ja liideti Serbia kuningriigiga. Formaalselt oli see nii osa Horvaatia kui Ungari kuningriigist. Sel ajal oli Vukovar Srijemi maakonna keskus. 1868. aastal Horvaatia ja Serbia kuningriigid liideti ning tekkis Horvaatia-Serbia kuningriik. 1910. aastal oli Vukovaris 10 359 elanikku, kellest 39,5% olid horvaadid, 33,8% sakslased, 15,7% serblased, 9,2% ungarlased ja ülejäänud olid teiste rahvuste esindajad.

Vukovar: erinevus redaktsioonide vahel