Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = New Zealand in its region.svg
| deviis =
| riigikeel =
33. rida ⟶ 30. rida:
| hümn = [[God Defend New Zealand]]<br>[[God Save The Queen]]
| usund =
| tippdomeen = [[.nz]]
| telefonikood = 64
| riigikord =
46. rida ⟶ 43. rida:
Uus-Meremaa asub [[Uus-Meremaa saared|Uus-Meremaa saartel]], valdavalt [[Põhjasaar]]el ja [[Lõunasaar]]el. Põhjasaare lõunakaldal asuv [[Wellington]] on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka [[maoori keel|maoorikeelset]] nime
Uus-Meremaa valduses on ka omavalitsuslikud [[Cooki saared]] ja [[Niue]] (vaba assotsiatsioonina) ning [[Tokelau]] ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue [[Antarktika]]s).
62. rida ⟶ 59. rida:
===Mõõtmed, saared ja rannajoon===
{{vaata|Uus-Meremaa saared}}
[[Pilt:Topography of new zealand.jpg|pisi|püsti|Uus-Meremaa
Põhjasaare põhjapoolseim punkt on Reinga neem Aupouri poolsaarel. Lõunasaare lõunapoolseim punkt paikneb Bluffi linna lähistel.
68. rida ⟶ 65. rida:
Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km².<ref name="eO4L6" /> Uus-Meremaa on pisut väiksem [[Itaalia]]st ja [[Jaapan]]ist ning pisut suurem [[Suurbritannia]]st.
Uus-Meremaal on
Väikseimate asustatud saarte seas on [[Waiheke saar]], [[Auckland]]i [[Hauraki laht|Hauraki lahes]]; [[Great Barrier]] Hauraki lahest idas ning [[Chathami saared]], mida [[moriorid]] nimetavad ''Rēkohu''. Uus-Meremaale kuuluvad ka [[Bounty saared]], [[Kermadeci saared]] jt.
96. rida ⟶ 93. rida:
[[Lõuna-Alpid]] ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "[[Sõrmuste
[[Pilt:Aoraki-Mount Cook from Hooker Valley.jpg|pisi|Aoraki/ Cooki mägi on kõrgeim mägi Uus-Meremaal]]
124. rida ⟶ 121. rida:
==Haldusjaotus==
[[Pilt:
Uus-Meremaa on jaotatud 16 piirkonnaks (''region'').
228. rida ⟶ 225. rida:
Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui "pika valge pilve maa". Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid.
1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[
Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, kultiveerides edukalt [[harilik taro|tarot]]
Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas [[1642]]. aastal mööda Lõunasaare ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas seda "riigistatud maaks", uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul [[1616]]. aastal. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal, muutes need Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. [[1834]]. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioon]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845 kuni 1975. 1975. aasta Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja
[[Pilt:VonTempsky's death cropped.jpg|pisi|vasakul|Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal]]
245. rida ⟶ 242. rida:
Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kui 3. septembril 1939 ehk pärast sakslaste tungimist [[Poola]]sse kuulutati sõda Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kreeka]]s, [[Kreeta]]l, [[Itaalia]]s ja Vaiksel ookeanil. Samuti võtsid sõjast osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
[[1951]]. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku leppe ([[ANZUS]]
== Kultuur ==
{{vaata|Uus-Meremaa kultuur|
Uus-Meremaa nüüdisaegne kultuur on mitmekülgne. See on saanud mõjutusi inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurist, kuid peale maoori ka teistest polüneesia kultuuridest (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii kultuurist); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varasemate Briti päritolu ümberasujate seas palju rahvast ka Šotimaalt koos oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks 'ülemerelisi' kogemusi, püsib kultuuriline side Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel.
263. rida ⟶ 260. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="
<ref name="eO4L6">[http://www2.stats.govt.nz/domino/external/PASFull/pasfull.nsf/84bf91b1a7b5d7204c256809000460a4/4c2567ef00247c6acc25697a00043f15?OpenDocument Statistics New Zealand]</ref>
<ref name="statsgov">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/NationalPopulationEstimates_HOTPDec10qtr/Commentary.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.2011</ref>
|