Vikipeedia

New York: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sohupääsenu (arutelu | kaastöö)
13 018 muudatust
Resümee puudub
3. rida:
{{Linn
| nimi = New York
| hääldus = nuu jnj'ork <nowiki>/</nowiki> njuuuu j'ork
| omakeelne_nimi_2nimi1_keel = inglise | Citynimi1 of= New York |▼
| omakeelne_nimi_1 = ameerikainglise | New York City |
▲| omakeelne_nimi_2 = inglise | City of New York |
| pilt = September 11th Tribute in Light from Bayonne, New Jersey.jpg
| pildiallkiri = [[Vabadussammas]] ja [[Lower Manhattan]]i siluett
15. rida ⟶ 14. rida:
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Map of New York Highlighting New York City.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = <small>New Yorgi asukoht New Yorgi osariigis</small>
}}
[[Pilt:ISS-35 New York City metropolitan area.jpg|260px|pisi|''Linn, mis eales ei maga''<br>(''The City That Never Sleeps'')<br><br>[[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]] avanenud vaade öösäras New Yorgile<br> (35. &nbsp;ekspeditsioon [[2013]]. aasta varakevadel)]]
 
'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga [[linn]]<ref name="wkxN2" /> ja [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskus. Suurlinna eristamiseks [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta [[ameerikaingliseinglise keel]]es enamasti nime '''''New York City''''' (lühendatult '''NYC''') või vanapäraselt '''''City of New York'''''.<ref name="RVIuK" />
 
New York asub [[Port of New York and New Jersey|maailma suurima loodusliku sadama]] ääres, sellest tulenevalt on linn ajalooliselt avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on [[Washington]].<ref name="Tak9T" /> New Yorgis asub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO peakorter|peakorter]], kuigi selle alune territoorium ei kuulu ühegi riigi koosseisu<ref name="tpEuP" />.
283. rida ⟶ 282. rida:
 
==Rahvastik==
{| class="wikitable floatright sortable" style="width: 250px; text-align:right"
!colspan="4" align="center" style="background:#CCCCFF"|+ '''Rahvaarv ajaloo jooksul''':
|-▼
| ▼
{| class="wikitable" style="float:right;display:inline;margin:0 0 5px 10px;"
! Aasta
! data-sort-type="number" | Rahvaarv
! ±%
▲|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1698
| 4937
| –
▲| -
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1712
| 5840
| +18,3%
|-▼
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1723
| 7248
| +24,1%
|}-▼
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1737
| 10 664
| +47,1%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1746
| 11 717
| +9,9%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1756
| 13046
| +11,3%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1771
| 21 863
| +67,6%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1790
| 49 401
| +126,0%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1800
| 79 216
| +60,4%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1810
| 119 734
| +51,1%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1820
| 152 056
| +27,0%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1830
| 242 278
| +59,3%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1840
| 391 114
| +61,4%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1850
| 696 115
| +78,0%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1860
| 1 174 779
| +68,8%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1870
| 1 478 103
| +25,8%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1880
| 1 911 698
| +29,3%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1890
| 2 507 414
| +31,2%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1900
| 3 437 202
| +37,1%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1910
| 4 766 883
| +38,7%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1920
| 5 620 048
| +17,9%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1930
| 6 930 446
| +23,3%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1940
| 7 454 995
| +7,6%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1950
| 7 891 957
| +5,9%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1960
| 7 781 984
| −1,4%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1970
| 7 894 862
| +1,5%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1980
| 7 071 639
| −10,4%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 1990
| 7 322 564
| +3,5%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 2000
| 8 008 288
| +9,4%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 2010
| 8 175 133
| +2,1%
|-
|- bgcolor="#FFFAFA"
| 2018
| 8 398 748
▲|
▲|}
|-
!colspan="4" align="center3" style="background:#CCCCFF; text-align:left; font-weight:normal"|
<small>(Märkus: Rahvaloenduste andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics.<ref name="EncNYC" /> '''Allikad:''' 1698–1771,<ref name="uQqMg" /> 1790–1890,<ref name="EncNYC" /><ref name="K38qt" /> 1900–1990,<ref name="eezD8" /> 2000. ja 2010. aasta rahvaloendus.<ref name="2009 est pop" /><ref name="Roberts-census" /> 2011. aasta rahvaloenduse hinnangud.<ref name="nytimes.com" />)</small>
|}
 
New York on [[rahvaarv]]ult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest<ref name="nytimes.com" />. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku<ref name="0195J" /><ref name="SUNwB" /> ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas<ref name="SFyIp" />. Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.<ref name="Sam Roberts" /> See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini.[211] 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.<ref name="Sam Roberts" />
[[Pilt:Mulberry Street NYC c1900 LOC 3g04637u edit.jpg|pisi|vasakul|[[Little Italy]] piirkond [[Lower East Side]]'il, u 1900]]
Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km<sup>2</sup> kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.<ref name="qDMwR" /> Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km<sup>2</sup> kohta<ref name="oHCXf" />, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.<ref name="c5NVH" />
 
New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine.[215] Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast [[Ellise saar]]e kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.<ref name="odmKM" /> Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side'is, tekkis mõiste "sulatusahi". 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.<ref name="Os8NJ" /> 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.<ref name="ba5oe" />
 
[[Pilt:Chinatown manhattan 2009.JPG|pisi|vasakul|Hiinalinn Manhattanil]]
Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.<ref name="NYC immigration" /> Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles]]es ja [[Miami]]s.[220] Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]] ja [[Guyana]].<ref name="77u2b" /> New Yorgi piirkond on endiselt peamine "värav", mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.<ref name="PqQ1T" /><ref name="5eHFA" /><ref name="Vm2vR" />
 
New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav [[Juudid|juudi kogukond]] on suurim omataoline väljaspool [[Iisrael]]i.[223] Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest [[Indiaanlased|indiaanlastest]] ja 15% [[Korealased|korealastest]].[224][225] Siin asub läänepoolkera suurim [[Indialased|indialaste]] kogukond ja kõikide USA linnade suurim [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna,[226] mille [[Hiinlased|hiinlastest]] elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.[227]. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui [[San Francisco]]s ja [[Los Angeles]]es kokku.[228] New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas.[229] New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. [[Korealased]] moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja [[jaapanlased]] 0,3%. [[Filipiinlased]] kui suurim [[Kagu-Aasia]] päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad [[vietnamlased]] üksnes 0,2%-ga. Suurimad [[Lõuna-Aasia]] rahvusrühmad on [[indialased]] (2,4% linna rahvaarvust), [[bangladeshlased]] (0,7%) ja [[pakistanlased]] (0,5%).[230]
 
Samuti elab New Yorgis palju [[puertoricolased|puertoricolasi]] ja [[dominikaanlased|dominikaanlasi]]. Oluline rahvusrühm on ka [[itaallased]], kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiselt [[Sitsiilia]]st ja mujalt [[Lõuna-Itaalia]]st. Märkimisväärne on ka [[iirlased|iirlaste]] osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu newyorklastest kannab oma [[Y-kromosoom]]is erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil elanud [[Iiri kuningas Niall|Iiri kuninga Nialli]][231] või temaga suguluses olevatelt [[Uí Briúin]]i ja [[Uí Fiachrach]]i klannilt.[232]
 
Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end [[homoseksuaalsus|homo]]- või [[Biseksuaalsus|biseksuaalseks]], moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s.[233] [[Samasooliste abielud]] seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.[234]
 
New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonna [[leibkond|leibkonna]] mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit.[235] Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas.[236] Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja [[Moskva]].[237][238] Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla 5 aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.[239]
 
==Linnapilt==
[[Pilt:Panorama Skyline Manhattan Empire State Building.jpg|800px600px|pisi|center|<center>Manhattani kesklinn ([[Midtown Manhattan|Midtown]]) päeval</center>]]
[[Pilt:New York Midtown Skyline at night - Jan 2006 edit1.jpg|800px600px|pisi|center|<center>Manhattani kesklinn ([[Midtown Manhattan|Midtown]]) öösel</center>]]
[[Pilt:Lower Manhattan from Jersey City November 2014 panorama 1.jpg|800px600px|pisi|center|<center>Lower Manhattan ([[Lower Manhattan|Downtown]]) päeval</center>]]
[[Pilt:Lower Manhattan from Jersey City November 2014 panorama 3.jpg|800px600px|pisi|center|<center>Lower Manhattan ([[Lower Manhattan|Downtown]]) öösel</center>]]
 
===Arhitektuur===
[[Pilt:Manhattan at Dusk by slonecker.jpg|pisi|''[[Art déco]]'' stiilis ehitatud [[Empire State Building]] ja [[Chrysler Building]]]]
New Yorgis on arhitektuuriliselt märkimisväärselt paljudes eri stiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alates [[Brooklyn]]is asuvast nn [[Saltbox]]-stiilis [[Pieter Claesen Wyckoff]]i majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse [[One World Trade Center]]iga, [[pilvelõhkuja]]ga, mida ehitati Lower Manhattanile [[Ground Zero]] alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn.[112] Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud [[Kõrgeimate hoonete loend|maailma kõrgeimad ehitised]]. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100&nbsp;m kõrged, konkureerides maailma mastaabis [[Hongkong]]iga.[113][114] Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200&nbsp;m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja [[Woolworth Building]], mis valmis 1913. aastal.
1916. aastal vastu võetud linnaplaneerimise otsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest.[115] Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid ''[[art déco]]'' stiilis [[Chrysler Building]] (valminud 1930. aastal) ja [[Empire State Building]] (1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks ''art deco'' stiili parimatest näidetest.[116] Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud [[Seagram Building]], mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. [[Condé Nast Building]] 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.[117]
New Yorgi suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–1930.[118] Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi. Sellistes rajoonides nagu [[Riverdale]] Bronxis, [[Ditmas Park]] Brooklynis ja [[Douglaston]] Queensis on levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis, ühepereelamud.[119][120][121] Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid.
Kivi ja tellised said linna eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati piirama majade ehitamist puitsõrestikele.[122] Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vältida vajadust äärmiselt suure veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorud.[123] Kaugemates piirkondades, näiteks [[Jackson Heights]]is, muutusid 1920. aastatel populaarseks aiamajade rajoonid.[124]
 
===Pargid===
470. rida ⟶ 464. rida:
* [[Staten Island]]il '''Conference House Parkis''' asub ajalooline konverentsimaja, kus tehti üks ja ainus katse leida [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjale]] rahumeelne lahendus. Rahukonverentsil osalesid ameeriklaste esindaja [[Benjamin Franklin]] ja Briti kuninga valduste esindaja [[William Howe, Sir|lord Howe]]. Pargis asub ajalooline [[Burial Ridge]], suurim põlisameeriklaste kalme New Yorgis.
 
[[Pilt:26 - New York - Octobre 2008.jpg|pisi|800px600px|center|<center>[[Central Park]] on kõige külastatavam linnapark [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]</center>]]
 
===Linnaosad===
532. rida ⟶ 526. rida:
[[Pilt:New York (6035034993).jpg|pisi|vasakul|[[Hotel Chelsea]] fassaaditähis]]
[[Pilt:Stonewall Inn New York 002.JPG|pisi|vasakul|Greenwich Village'is asuv [[Stonewall Inn]] kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on arvatud riiklikuks ajaloomälestiseks]]
 
<center>{{tsitaat|Kultuur on õhus just nagu ilmgi.|[[Tom Wolfe]]<ref name="5qhaB" />}}</center>
[[Island]]i[144] ja [[Läti]][145] diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College[146] on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut "New York, culture capital of the world, 1940–1965".[147]▼
----
▲[[Island]]i[144] ja [[Läti]][145] diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College[146] on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut "New York, culture capital of the world, 1940–1965".[147]
 
Linnas on algatatud mitu suuremat üleameerikalist kultuuriliikumist, nagu nn [[Harlem]]i renessanss, millest sai alguse [[afroameerika kirjandus]] USA-s. 1940. aastatel oli linn [[džäss]]muusika keskus, 1950ndatel [[abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] tugipunkt ning 1970ndatel [[hiphop]]i sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju ''[[punk rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ja ''[[Hardcore punk|hardcore]]''<nowiki>'</nowiki>i esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud [[juudi-ameerika kirjandus]]t.
 
[[Pilt:Metropolitan museum of art 2.jpg|pisi|Metropolitani muuseum on üks maailma suurimaid muuseume]]
New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri, sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu kultuuriliikumist, mille hulgas on [[Harlem]]i renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; [[abstraktne ekspressionism]] (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; [[hiphop]],[137] [[punk rock|punk]],[148] [[salsa]], [[disko]], freestyle ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks.[149][150][151] Linn on au sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete tegevuspaigana.
 
===Meelelahutus ja etenduskunst===
[[Pilt:Lincoln Center Twilight.jpg|pisi|vasakul|[[Lincoln Center]] on etenduskunstide peamine näitamiskoht]]
New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest siin toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides[152] ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas.[153] New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit.[154] Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.[155]
 
Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku Kunstikapitali panused.[155] 19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa [[Carnegie Hall]]i ja [[Metropolitani muuseum]]i. Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma Broadway [[muusikal]]ina. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid.
 
Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square'i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse koos nime Broadway all.[156] Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka "suureks tüveks" (The Main Stem), "suureks valgeks teeks" (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ameerika Ühendriikide suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center, [[Metropolitan Opera]], [[New York City Opera]], [[New Yorgi Filharmoonia]], New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall. Central Park Summer Stage'il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte.
 
===Turism===
[[Pilt:New york times square-terabass.jpg|pisi|Times Square on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas]]
Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas.[159] Peamiste huviväärsuste hulgas on [[Empire State Building]], [[Vabadussammas]], [[Ellise saar]], [[Broadway]] teatrilavastused, muuseumid (nt [[Metropolitani muuseum]]), haljasalad (nt [[Central Park]] ja [[Washington Square Park]]), [[Rockefeller Center]], [[Times Square]], ostlemine luksuskaupade poodides Viiendal ja Madisoni avenüül, sellised üritused nagu ''[[halloween]]''<nowiki>'</nowiki>i-paraad Greenwich Village'is, Macy [[tänupüha]]paraad ja [[Püha Patricku päev]]a paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage'i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas [[Bronxi loomaaed]]a, [[Coney Island]]it ja [[New Yorgi botaanikaaed]]a.
 
2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti,[160][161] kuid see rekord purustati 2011. aastal 50 miljoni turistiga.[162][163]
 
===Massiteabevahendid===
[[Pilt:Rockefeller Center (2006).JPG|pisi|vasakul|NBC stuudiote asukoht Rockefeller Center]]
New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise keskus ning samuti [[Los Angeles]]e, [[Chicago]] ja [[Toronto]] ees [[Põhja-Ameerika]] suurim meediaturg.[164] Massiteabega seotud monopolide hulgas on [[Time Warner]], [[Thomson Reuters Corporation]], [[News Corporation]], [[The New York Times Company]], [[NBC Universal]], [[Hearst Corporation]] ja [[Viacom]]. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast reklaamiagentuurivõrgustikust.[165] Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva plaaditootja – [[Sony Music Entertainment]]i ja [[Warner Music Group]]i – peakorter. New Yorgis on ka [[Universal Music Group]]i ja [[EMI]] peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest filmidest toodetakse New Yorgis.[166]
 
Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus[166] ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest.[167] New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest: [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]] (viimane on võitnud enamiku [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri]] ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad tabloidid on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson,[168] ja The New York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton.[169] Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles.[170] New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa.[171] Samuti tuleks esile tõsta [[Harlem]]is kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice.
 
Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – [[American Broadcasting Company|ABC]], [[CBS]], [[FOX]] ja [[NBC]] – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas [[MTV]], [[Fox News]], [[HBO]] ja [[Comedy Central]]. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja.[172] New Yorgis tegutseb avalik ringhääling [[NYCTV]],[173] kus on toodetud mitu [[Emmy|Emmy auhindu]] võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist.
 
New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network.[174] Linna suurim avalik telejaam ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avalik-õiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond.[175]
 
===Kohalik köök===
New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajad [[Ida-Euroopa]]st ja [[Itaalia]]st on teinud linna kuulsaks soolakringlite (''bagels''), juustukoogi (''cheesecake'') ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinud [[Lähis-Ida]] toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (''hot dogs'') ja soolakringlid või -pulgad (''pretzels'').[176] Linnas asub ka palju USA parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane.[177]
 
===Kohalik murre===
New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse New Yorgi [[murre|murdeks]] või ka Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige arusaadavamaks murdeks.[178] Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitteeurooplastest sisserändajate sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.[179]
 
Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne kaashäälikut asuvat r-i välja, seega hääldatakse linna nime [nju: jo:k].[179] R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades nagu "park" [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), "butter" [bʌɾə] või "here" [hiə]. Teiseks tunnuseks on ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades "talk", "law", "cross", "chocolate", "coffee" jne ning sageli samakõlaline [ɔr] sõnades "core" ja "more" on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika ühiskeeles.
 
New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikumates variantides on täishäälikust sellistes sõnades nagu "girl" ja "oil" saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda sageli vastupidisena, nii et sõna "girl" hääldatakse [gɔil] ja sõna "oil" hääldatakse [ɜ:l], millest lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad nimesid "Jersey" nagu "''Joizey''", "[[33rd Street (Manhattan)|33rd Street]]" kui "''Toidy-Toid Street''" ning sõna "toilet" nagu "''terlet''".[179] 1970. aastate situatsioonikomöödia "All in the Family" tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise kõnemaneeriga rääkijast.[179]
 
===Sport===
586. rida ⟶ 579. rida:
 
Hokimeeskond [[New York Rangers]] esindab linna [[National Hockey League]]'is (NHLis). Linnastus tegutseb veel kaks NHLiga lepingu sõlminud meeskonda: [[New Jersey Devils]], kes mängib [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark]]i lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning [[New York Islanders]], kes mängib [[Long Island]]il Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast.
[[National Basketball Association]]isse (NBA-sse) kuulub linnameeskond [[New York Knicks]] ja [[Women's National Basketball Association]]isse (WNBA-sse) naiskond [[New York Liberty]]. Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond [[New Jersey Nets]], kes jagab praegu koos Devilsitega Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012. aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeks Brooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal ning need on sellest ajast alates siin toimunud.[181] [[Harlem]]is Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.
 
Jalgpallis esindab New Yorki [[Major League Soccer]]isse kuuluv võistkond [[New York Red Bulls]]. Red Bulls mängib oma kodumänge [[Red Bull Arena (New Jersey)|Red Bull Arenal]] New Jerseys Harrisoni lähistel.
 
Queensis toimuvad [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]], mis on üks neljast igal aastal toimuvast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]]. [[New Yorgi maraton]] on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866).[180] Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav harrastuspoksivõistlus Golden Gloves.
 
Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (''stickball'') muutsid 1930. aastatel Saksa, Iiri ja Itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks.[182]
 
==Majandus==
Börsil noteeritud New Yorgi ettevõtete esitosin 2010. aastal (reastatud tulude põhjal) New Yorgis ja USA-s:
 
{| class="wikitable floatright"
<center>
{| class="wikitable" style="float:right;display:inline;margin:0 0 5px 10px;"
! New York
! Ettevõte
650. rida ⟶ 642. rida:
| News Corporation
| 83
|}
|}</center>
 
Finantsteenuseid pakkuvad äriühingud on märgitud kollasena.
656. rida ⟶ 648. rida:
Allikas: Fortune 500<ref name="7DcmE" />
 
New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning [[London]]i ja [[Tōkyō]] kõrval üks kolmest [[maailmamajandus]]e juhtimiskeskustest.[184] Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonna [[sisemajanduse koguprodukt]] ligikaudu 1,28 miljardit dollarit,[185] seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga.[186] Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailma [[rahandus]]est, mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse.[187][188][189]
[[Pilt:NYC NYSE.jpg|pisi|[[Wall Street]]il asuv [[New Yorgi börs]] on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs]]
New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes.[191]
 
New Yorgis asuvad paljude korporatiivsete suurettevõtete peakorterid, mille hulgas on 45 ajakirja Fortune koostatavasse pingeritta "Fortune 500" kuuluvat firmat.[192] New York on teiste Ameerika linnade hulgas ainulaadne ka selles shutes, et seal paikneb suur hulk välismaiseid ettevõtteid. Iga kümnes töökoht linna eraettevõtluses asub välisfirmas.[193] Manhattanil oli 2001. aastal 32 860 000 m² kontoripinda.[194] Manhattani kesklinn on USA suurim keskne ärirajoon. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA-s ning seal asuvad [[New Yorgi börs]] ([[Wall Street]]il) ja [[NASDAQ|Ameerika väärtpaberibörs NASDAQ]], mis esindavad vastavalt maailma suurimaid ja suuruselt järgmisi börse, kui arvutada päeva keskmise kauplemismahu ja üldise turukapitalisatsiooni järgi.[195] Finantsteenused moodustavad linna palgatulust üle 35%.[196]
 
Linna majanduselu peamine tugisammas on kinnisvara – 2006. aastal oli New Yorgi kinnisvara koguväärtus 802,4 miljardit dollarit.[197] Kõige suurema turuväärtusega (2006. aastal 1,1 miljardit dollarit) omand linnas on [[Time Warner Center]].[197] New Yorgis asub ka mitu kõige väärtuslikumat valdust nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Park Avenue 450 müüdi 2. juulil 2007 510 miljoni dollari eest (ehk ligikaudse hinnaga 17 104 USD/m²), millega purustati vaevalt üks kuu varem, juunis 2007, Madison Avenue 660 asuva kontoripinna eest makstud USA hinnarekord (15 887 USD/m²).[198]
 
Linna tele- ja filmitööstus on [[Hollywood]]i järel riigis teisel kohal.[199] Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis.[200]
 
Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagu [[biotehnoloogia]], [[tarkvaraarendus]], [[mängude väljatöötamine]] ja [[internetiteenused]], mida toetab linna asend mitme üleatlandilise [[Kiudoptiline kaabel|kiudoptilise]] ühendusliini sihtkohas.[201] Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel.[202] Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus,[203] mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad.[203]
 
==Õiguskord ja valitsemine==
[[Pilt:Municipal Building - New York City.jpg|pisi|vasakul|[[Manhattan]]i omavalitsushoones ([[Manhattan Municipal Building]]) paikneb palju linnaasutusi]]
Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga.[240] New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel.[241] Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks,[242] kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.
[[Pilt:New York City Hall.jpg|pisi|[[New Yorgi raekoda]] on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid]]
Praegune linnapea [[Michael Bloomberg]], endine [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]], veel varem [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] (2001–2008) ja praegu poliitiliselt sõltumatu, osutus valituks [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] ja [[Iseseisvuspartei (USA)|Iseseisvuspartei]] nimekirjas [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku]] ja [[Töötavate Perede Partei (USA)|Töötavate Perede Partei]] vastaskandidaatide vastu nii aastal 2001 (50,3% häältest 47,9% vastu), 2005 (58,4% 39% vastu) kui ka 2009 (50,6% 46% vastu).[243] Bloomberg on tuntud riigi käest linna haridusvõrgustiku üle kontrolli võtmise, detailplaneeringu muutmise, majandusarengu, mõistliku eelarve haldamise ja jõulise tervishoiupoliitika poolest. Oma teisel ametiajal viis ta läbi koolireformi, vähendas vaesust ning kehtestas oma haldusaparaadile ranged eesõigused relvade omandamise ja valdamise kontrolli suhtes.[244] 2006. aastal asutas ta koos [[Boston]]i linnapea [[Thomas Menino]]ga organisatsiooni "Linnapeade liit ebaseaduslike relvade vastu", mille eesmärk on "muuta ühiskond turvalisemaks, eemaldades tänavatelt ebaseaduslikud relvad".[245] Suurem osa omavalitsusameteid on [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] mõjuvõimu all. 2008. aasta novembri seisuga oli 67% linnas registreeritud hääleõiguslikest elanikest demokraadid.[246] Alates 1924. aastast ei ole vabariiklased võitnud New Yorgis ühtegi osariiklikku ega presidendivalimist. Erakondade programmides on kesksel kohal taskukohase hinnaga eluasemed, haridus, majandusareng ja tööjõupoliitika, mis on linnas olulise tähtsusega.
 
New York on USA kõige olulisem poliitiliste vahendite kogumise allikas, sest riigi viiest peamisest kõige enam poliitilisi annetusi teinud sihtnumbriga piirkonnast neli asub [[Manhattan]]il. Parim sihtnumber on 10021 Upper East Side'il, kust saadi suurim osa rahast [[George W. Bush]]i ja [[John Kerry]] 2004. aasta valimiskampaania jaoks.[247] Linnas puudub tasakaal föderaal- ja osariigi valitsusele määratud maksete vahel. Linn saab teenustasuna 83 senti iga dollari pealt, mille ta kannab maksudena üle föderaalvalitsusele (ehk saadab igal aastal 11,4 miljardit dollarit rohkem, kui tagasi saab). Lisaks annab linn igal aastal [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigile]] 11 miljonit dollarit rohkem, kui tagasi saab. [248]
Kõikide linnaosade piirid langevad kokku [[New Yorgi Ülemkohus|New Yorgi Ülemkohtu]] kohtupiirkonnaga ning linnaosades asuvad ka muud osariigi- ja linnakohtud. Lisaks asub Manhattanil ülemkohtu apellatsiooniosakonna esimene talitus ja Brooklynis apellatsiooniosakonna teine talitus. Raekoja lähedal asuvate föderaalkohtute hulgas on New Yorgi lõunaringkonna USA ringkonnakohus, USA teise ringkonna apellatsioonikohus ning rahvusvahelise kaubanduse kohus. Brooklynis paikneb New Yorgi idaringkonna USA ringkonnakohus.
 
===Linnaplaneerimine===
New Yorgis kasutatakse [[ühistransport]]i USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel.[249] 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA [[gallon]]it (6 800 000 m<sup>3</sup>) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast.[250] Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusamaid]] linnu USA-s.[251] Kui riigi keskmine [[kasvuhoonegaasid]]e [[heide|heitkogus]] on 24,5 tonni [[CO2|CO<sub>2</sub>]] ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1.[252] Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi [[kasvuhoonegaasid]]e [[Heide|heitest]].[252] Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui [[San Francisco]] elanik ja alla veerandi [[Dallas]]e elaniku tarvitavast elektrikogusest.[253]
 
[[Pilt:NYC Hybrid Taxi.JPG|pisi|vasakul|Juulis 2010 oli linnas kasutusel 3715 [[Hübriidauto|hübriidtaksot]] – rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas]]
Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu [[keskkonnamõju]] vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju [[astma]]- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid.[254] Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige [[energiasääst]]likumaid seadmeid.[255] New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park.[256] 2010. aasta suveks oli linnas 3715 [[hübriidauto|hübriidtaksot]] ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas.[257]
 
Linnavalitsus oli [[hageja]] Ülemkohtusse jõudnud kohtuasjas [[Massachusetts|Massachusettsi osariik]] vs. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur]] (USEPA), mille pretsedenti loova otsuse alusel peab USEPA käsitlema [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaase]] [[saasteaine]]tena. Samuti on linn juhtinud [[Energiatõhusus|energiatõhusate]] "[[Roheline elamisviis|roheliste]]" kontorihoonete, sealhulgas [[Hearst Tower]]i ehitamist.[117]
 
Linna varustab joogiveega looduskaitse all olevates Catskilli mägedes asuv veelahe.[258] Tänu veelahkme terviklikkusele ja puutumatule loodusliku vee filtreerumissüsteemile on New York üks neljast suuremast USA linnast, kus joogivesi on piisavalt puhas ega vaja puhastamist veepuhastusjaamades.[259]
 
New York on ainus linn USA-s, kus suuremal osal [[leibkond]]adest (52%) ei ole autot. [[Manhattan]]i elanikest on auto üksnes 22%-l.[260]
 
===Kuritegevus===
Alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas olnud New Yorgis kõige madalam [[kuritegevuse tase]]. Linn on muutunud oluliselt turvalisemaks pärast seda, kui [[kuritegevus]] 1980. aastatel[261] ja 1990ndate alguses linna paljusid piirkondi mõjutanud n-ö ''[[crack]]''<nowiki>'</nowiki>i-epideemia tõttu järsult kasvas ja kiiresti ka vähenes. Aastaks 2002 oli [[kuritegevuse tase]] New Yorgis umbes sama madal kui [[Utah]]' osariigis Provos ning linn oli selles suhtes USA 216 üle 100 000 elanikuga linna hulgas 197. kohal. Vägivallakuriteod New Yorgis vähenesid aastatel 1993–2005 rohkem kui 75% ning nende arv on jätkuvalt langenud ka neil perioodidel, mil see kogu riigis kasvas.[262] 2005. aastal oli mõrvade arv alates 1966. aastast madalaimal tasemel[263] ning esimest korda pärast esmakordset kuritegevusstatistika avaldamist 1963. aastal registreeriti 2007. aastal linnas vähem kui 500 mõrva.[264] New Yorgis on 95,1% kõigist mõrvaohvritest ja 95,9% kõigist tulistamisohvritest, aga samas ka 90,2% mõrva ja 96,7% kellegi tulistamise eest arreteeritutest mustanahalised või hispaania keelt emakeelena kõnelejad.[265]
 
Sotsioloogid ja kriminoloogid ei ole jõudnud üksmeelele küsimuses, mis on linna kuritegevuse taseme järsu langemise põhjus. Mõned omistavad selle [[New Yorgi politsei]] uue taktika,[266] sealhulgas CompStati ja nn katkise akna teooria rakendamisele.[267] Teised viitavad ''[[crack]]''<nowiki>'</nowiki>i-epideemia ja demograafiliste muutuste lõppemisele.[268]
 
New Yorki on kaua seotud [[organiseeritud kuritegevus]]ega, alates jõukude Forty Thieves ('40 varast') ja Roach Guards ('Särjevahid') tegutsemisest 1820. aastatel Five Pointsis. 20. sajandil tegutses [[maffia]], mida kontrollis viis perekonda ning mis on senini suurim ja võimsaim kuritegelik organisatsioon linnas.[269] 20. sajandi teisel poolel kerkisid esile jõugud Black Spades jt.[270] On teada, et juba 1850. aastal peeti New Yorgis üle 200 peamiselt noortejõukude vahelise sõja.[271] Tänapäeval annavad New Yorgis tooni sellised jõugud nagu Bloods, Crips, Latin Kings ja MS-13.[272]
 
==Haridus==
[[Pilt:Low Library Columbia University 8-11-06.jpg|pisi|[[Columbia ülikool]]i Low Memoriali raamatukogu]]
Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast.[273] Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli.[274] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides u 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas.[275] 2005. aastal oli viiest [[Manhattan]]i elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi.[276]
 
New Yorgis asuvad sellised tuntud eraülikoolid nagu [[Barnardi kolledž]], [[Columbia ülikool]], [[Cooper Unioni kolledž]], [[Fordhami ülikool]], [[New Yorgi ülikool]], [[New Schooli ülikool]], [[Pace’i ülikool|Pace'i ülikool]] ja [[Yeshiva ülikool]]. Riiklik New Yorgi ülikool on üks suuremaid ülikoole USA-s ning see hõlmab suurt hulka rakenduskõrgharidust ja diplomiõpet pakkuvaid kolledžeid, millel on igas linnaosas eri ainevalik. Linnas on kümneid muid väiksemaid erakolledžeid ja -ülikoole, sealhulgas palju religioosseid ja erikallakuga õppeasutusi, nagu [[St. John's University]], [[Juilliard School]], [[College of Mount Saint Vincent]] ja [[School of Visual Arts]].
 
[[Pilt:Fordham University Keating Hall.JPG|pisi|[[Fordhami ülikool]]i Keating Hall [[Bronx]]is]]
Linnas tehakse palju teadusuuringuid meditsiini ja bioteaduste vallas. New Yorgis antakse igal aastal välja Ameerika Ühendriikide kohta kõige rohkem doktorikraade bioteaduste alal. Linnas töötab 40 000 tegevusloaga arsti ja 127 kohalikes haridusasutustes õppinut on [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid.[277] [[National Institutes of Health]] rahastab igal aastal New Yorgi kõigi USA linnade hulgas suuruselt teise summaga.[278] Suuremate biomeditsiini vallas tegutsevate uurimisasutuste hulgas on Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskus, Rockefelleri ülikool, SUNY Downstate'i meditsiinikeskus, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Mount Sinai meditsiinikool ja Weill Cornelli meditsiinikolledž. 19. detsembril 2011 teatas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] oma otsusest eraldada Cornelli ülikoolile ja Technion-Israeli tehnoloogiaülikoolile kaks miljardit dollarit [[Rakendusteadused|rakendusteaduste]] kõrgkooli ehitamiseks Roosevelti saarele eesmärgiga muuta New York maailma keskseks tehnoloogiapealinnaks.[279][280]
 
New Yorgi avalik raamatukogu, kus paikneb riigi kõikide avalike raamatukogude seas suurim [[teavik]]ukogu, teenindab [[Manhattan]]it, [[Bronx]]i ja [[Staten Island]]it.[281] Raamatukogul on mitu teadusuuringutega tegelevat haru, sealhulgas Schomburgi mustanahaliste kultuuri uurimise keskus. [[Queens]]is tegutseb Queensi avalik raamatukogu, mis on riigis suuruselt teine avalik raamatukogu. [[Brooklyn]]i linnaosa teenindab Brooklyni avalik raamatukogu.[281]
 
==Transport==
[[Pilt:Image-Grand central Station Outside Night 2.jpg|pisi|vasakul|New Yorgis asub kaks kõige liiklustihedamat raudteejaama [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], sealhulgas [[Grand Central Terminal]]]]
New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäevaringselt, on [[Põhja-Ameerika]] kõige komplekssem ja ulatuslikum [[Ühistransport|ühistranspordivõrk]]. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades.[282][283] Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum [[metroo]]võrk [[läänepoolkera]]l ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim [[raudteejaam]]. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. [[Manhattan]]it ja [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] asuvat Bergeni maakonda ühendav [[George Washingtoni sild]] on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.[284][285]
 
New Yorgis kasutatakse palju [[ühistransport]]i. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga,[287] kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest.[286]. [[USA Rahvaloenduse büroo]] andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg.[288] Kuid tänu rohkele [[ühistransport|ühistranspordi]] kasutamisele kulutavad newyorklased oma [[leibkond|leibkonna]] teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit.[289]
 
[[Pilt:NYC Subway R160A 9237 on the E.jpg|pisi|[[New Yorgi metroo]] on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk]]
New Yorki teenindav [[Amtrak]] kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendust [[Boston]]i, [[Philadelphia]] ja [[Washington]]iga, mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistesse [[Põhja-Ameerika]] linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas.[290]
 
New Yorgi [[metroo]] on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas.[282] New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgas [[London]]ist, [[Pariis]]ist, [[Montréal]]ist, [[Washington]]ist, [[Madrid]]ist, ja [[Tōkyō]]st, kus metroo ööseks suletakse, on siin peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikim [[Verrazano-Narrowsi sild|Verrazano-Narrowsi]] rippsild,[291] maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel,[292] üle 12 000 kollase takso,[293] Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendav [[parvlaev]]ade võrk. Kõige koormatum [[parvlaev]] Ameerika Ühendriikides on [[Staten Island]]i praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Lower Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnes [[Staten Island]]it.
 
Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Lower Manhattanit [[New Jersey osariik|New Jersey osariigi]] kirdeosaga, eelkõige [[Hoboken]]i, [[Jersey City]] ja [[Newark]]iga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäevaringselt toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on [[Chicago]] "L" ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning [[Philadelphia]]t teenindav PATCO Speedline).
 
[[Pilt:Jfkairport.jpg|pisi|vasakul|[[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvahelise lennujaama]] 5. terminal]]
New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on [[Põhja-Ameerika]] suurim ühistranspordivõrk.[282] Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi ([[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] ja [[Connecticut]]i) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini.[282][294]
New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks.[295] Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] ja [[LaGuardia lennujaam]]. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh' lähedal paiknevat [[Stewarti rahvusvaheline lennujaam|Stewarti rahvusvahelist lennujaama]], mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum.[296] [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK]] ja [[Newarki lennujaam]]ast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest. [297]
 
[[Pilt:Verrazano.jpg|pisi|[[Brooklyn]]it ja [[Staten Island]]it ühendav üle [[Narrowsi väin]]a ehitatud [[Verrazano-Narrowsi sild]] on üks maailma pikimaid rippsildu]]
Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile [299] ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusam]] [[suurlinn]] Ameerika Ühendriikides.[249] Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitaja [[metroo]]ga varustatud piirkondades on umbes 8%).[300] 2011. aastal kõnniti Walk Score'i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis. [301][302]
 
New Yorgi tohutusuure linnatranspordivõrgu täienduseks on linnas ka ulatuslik [[kiirtee]]de võrgustik, mis eri sildade ja tunnelite abil ühendab linna New Jersey põhjaosa, Westchesteri maakonna, Long Islandi ja Connecticuti edelaosaga. Kuna nimetatud kiirteed teenindavad miljoneid eeslinnaelanikke, kes sõidavad New Yorki tööle ja õhtul tagasi koju, on üsna tavaline, et iga päev, eelkõige tipptunnil, tekivad mitmeks tunniks [[liiklusummik]]ud.[285]
 
Kuigi New Yorgis on usaldusväärne [[ühistransport]], on linnale iseloomulikud ka selle teed ja tänavad. [[Manhattan]]i tänavavõrgustiku kava mõjutas suuresti linna füüsilist arengut. Linna mitme tänava ja avenüü, nagu [[Broadway]],[303] [[Wall Street]]i,[304] [[Madisoni avenüü]],[305][306] ja [[Seitsmes avenüü|Seitsmenda avenüü]], nime kasutatakse ka kõnekujundina siin tegutsevate majandusharude, vastavalt teatri, rahanduse, reklaaminduse ja moeasutuste, kohta.
 
==Sõjavägi==
USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis on [[Fort Hamilton]],[307] mis rajati 1825. aastal [[Brooklyn]]isse [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest.[308] Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon.
 
Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, on [[Fort Wadsworth]] [[Staten Island]]il ja [[Fort Totten]] [[Queens]]is.
 
==Sõpruslinnad==
{| class="wikitable" style="float:right;display:inline;margin:0 0 5px 10px;floatright"
! Linn
! Alates aastast
772. rida ⟶ 764. rida:
|}
 
New York on ajaloo jooksul saanud endale kümme [[sõpruslinn]]a. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks "New York City Global Partners", mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid.[309]
 
Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatud [[Peking]]) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn,[310] kuid erinevalt New Yorgist (ja [[Johannesburg]]ist) on kõik teised linnad ''[[de facto]]'' või ''[[de jure]]'' asjaomase riigi [[pealinn]]. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad.[311]
 
==Eestlus==
 
[[Fail:Civic Club (Estonian House) 243 East 34th Street.jpg|200px|pisi|vasakul|[[Civic Club (Estonian House)]]]]
* [[New Yorgi Eesti Maja]]
* [[New Yorgi Eesti Kool]]
784. rida ⟶ 776. rida:
 
==Vaata ka==
[[Pilt:City Scape - New York.jpg|pisi|207px|Manhattani linnamaastik (2015)]]
[[Pilt:Manhattan Areal April 2013.jpg|pisi|207px|Manhattani kõrghoonestus (2013)]]
[[Pilt:Skyline of Manhattan (20492854372).jpg|207px|pisi|Helikopterilt avanenud vaade piki üle tiheda kõrghoonestusega [[Manhattani saar]]e, kauguses [[George Washingtoni sild]], esiplaanil osa [[Governors Island]]ist (2015)]]
* "[[New York: A Documentary Film]]"
* [[New York Harbour]]
792. rida ⟶ 781. rida:
* [[Empire State]]
* [[Jersey City]]
 
==Kirjanduses==
* [[Olev Remsu]], "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008▼
 
==Viited==
<div style="height:20em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|allikad=
<ref name="wkxN2">"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011.</ref>
893. rida ⟶ 878. rida:
<ref name="jiL5M">Roberts, Sam (January 10, 2006). "Black Incomes Surpass Whites in Queens". The New York Times. Retrieved September 1, 2008.</ref>
<ref name="LtGC5">"Staten Island Greenbelt | New York-New Jersey Trail Conference". Nynjtc.org. Retrieved October 28, 2010.</ref>
<ref name="5qhaB">"Speeches: Tom Christopher Exhibit Opening" (Press release). Consulate General of the United States: Frankfurt, Germany. May 9, 2007. Archived from the original on July 23, 2007. Retrieved September 1, 2008.</ref>
<ref name="7DcmE">Fortune 500 website (New York state), retrieved July 20, 2011, and Fortune, Volume 163, Number 7 (May 23, 2011), page F-45</ref>
}}
 
</div>
==Kirjandus==
▲* [[Olev Remsu]], "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008
 
==Välislingid==
910. rida ⟶ 896. rida:
{{USAsuurimadlinnad}}
 
[[Kategooria:New York|Yorgi Newosariigi Yorklinnad]]
[[Kategooria:New Yorgi osariigi regioonid]]
[[Kategooria:New York| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/New_York"