Magnetresonantstomograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes
PResümee puudub
6. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Tuumamagnetresonants]]i kui nähtust kirjeldas esmakordseltesimesena [[Isidor Isaac Rabi]] 1938. aastal, arendades edasi [[Otto Stern|O. Sterni]] ja [[Walther Gerlach|W. Gerlachi]] 1922. aastal tehtud pöördelise tähtsusega [[Kvantmehaanika|kvantmehaanilist]] katset, mis kujutas endast laetud osakeste juhtimist läbi [[Heterogeenne süsteem|heterogeense]] [[Magnetväli|magnetvälja]]. I.I. Rabi sai avastuse eest 1944. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
 
Rabi täheldas, et magnetilised aatomituumad nagu <sup>1</sup>H ([[prooton]]) ja <sup>31</sup>P ([[fosfor]]) suudavad neelata [[raadiosagedus]]likku energiat, kui need tuumad asuvad magnetväljas ning tuumasid mõjutav sagedus on valitud spetsiifiliselt konkreetsetet tüüpi aatomituumasid silmas pidades. See avastus pani aluse omaette uurimismeetodile – tuumamagnetresonantsile, mille abil on võimalik tuumasid mõjutava [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise]] sageduse varieerimisega uurida erinevaid aatomituumasid ning lausa erinevaid ühendeid, mille koostises uurimise all olevad aatomituumad paiknevad.