Redaktsioon: 22. aprill 2019, kell 20:04 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 515 muudatust P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 16:13 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: == Ajalugu == [[Tuumamagnetresonants]]i kui nähtust kirjeldas ~~esmakordselt~~esimesena [[Isidor Isaac Rabi]] 1938. aastal, arendades edasi [[Otto Stern\|O. Sterni]] ja [[Walther Gerlach\|W. Gerlachi]] 1922. aastal tehtud pöördelise tähtsusega [[Kvantmehaanika\|kvantmehaanilist]] katset, mis kujutas endast laetud osakeste juhtimist läbi [[Heterogeenne süsteem\|heterogeense]] [[Magnetväli\|magnetvälja]]. I.I. Rabi sai avastuse eest 1944. aastal [[Nobeli füüsikaauhind\|Nobeli füüsikaauhinna]]. Rabi täheldas, et magnetilised aatomituumad nagu <sup>1</sup>H ([[prooton]]) ja <sup>31</sup>P ([[fosfor]]) suudavad neelata [[raadiosagedus]]likku energiat, kui need tuumad asuvad magnetväljas ning tuumasid mõjutav sagedus on valitud spetsiifiliselt konkreetsetet tüüpi aatomituumasid silmas pidades. See avastus pani aluse omaette uurimismeetodile – tuumamagnetresonantsile, mille abil on võimalik tuumasid mõjutava [[Elektromagnetiline kiirgus\|elektromagnetilise]] sageduse varieerimisega uurida erinevaid aatomituumasid ning lausa erinevaid ühendeid, mille koostises uurimise all olevad aatomituumad paiknevad.

Magnetresonantstomograafia: erinevus redaktsioonide vahel