Meritokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Meritokraatia''' ehk '''talentide [[valitsus]]''' on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning päritolu ja rikkus ei määra [[sotsiaalne staatus|sotsiaalset staatust]]. Tavaliselt eeldab selline valik võistlemist. Meritokraatial on sarnasust [[sotsiaaldarvinism]]iga.

 

 

Hoolimata sõna negatiivsest alatoonist, on palju inimesi, kes usuvad, et meritokraatlik süsteem on ühiskonna juhtimiseks hea variant. Nad väidavad, et siis on [[õiglus]] suurem ja et sellised ühiskonnad on võimekamad kui teistsugused ühiskonnad, kus [[sugu (bioloogia)|sugu]] ja [[rass]] võivad otsuste tegemisel rolli mängida.

 

 

Meritokraatlikke põhimõtteid kasutatakse [[esindusdemokraatia]]s, kui poliitiliste programmide koostamisel kasutatakse spetsialistide abi. Samuti on ametnikud, kes valitsuse programme ellu viivad, võetud tööle vastavalt haridusele ja teadmistele. Probleem meritokraatia puhul on nende kriteeriumide paikapanemine, mille järgi otsustada, milliseid teadmisi või oskusi mingite ülesannete täitmisel vaja läheb.