Sperm: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1 bait ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
 
Spermid on harilikult nööpnõelakujulised. Pikliku pea mõõdud on 5,1 [[µm]] ja 3,1 µm. Kogu seemneraku pikkus umbes 50 μm. Nende eluiga on 4 ööpäeva.
Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Peas kannab seemnerakk [[elu]]tähtsat sõnumit [[munarakk|munaraku]] jaoks. Seal asub mehe organismi [[geneetiline info]], [[haploidsus|haploidsele]] rakule omased 23 [[kromosoom]]i. Info tuleb kiirelt ja efektiivselt kohale toimetada. Sellepärast ongi sperm [[evolutsioon]]iliselt kujunenud võimalikult lihtsa ehitusega, lühikese elueaga rakuks. Spermi ehitus on üldjoontes järgnev: [[info]] on [[DNA]] [[makromolekul]]ide kujul peaosas, õieti selle tuumas, jõujaamad - palju [[mitokonder|mitokondreid]] vaheosas ja [[vibur]] ehk flagellum on edasiliikumiseks. Spermi kael sisaldab [[tsentriool]]i, mis siseneb viljastumisel ka munarakku ning algatab munarakus esimese rakujagunemise. Seemneraku pea on kaetud mütsiga, mida nimetatakse akrosoomiks. Seal toodetakse aineid, mille abil saab seemnerakk siseneda munarakku. Seemnerakud liiguvad edasi nagu viburloomad, nende liikumis[[kiirus]] on väga vilgas. Vastuvoolu on see umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.
Kui [[suguküpsus|suguküpsete]] tütarlaste ja [[naine|naiste]] küpsed munarakud on inimorganismi kõige suurema läbimõõduga rakud, siis seemnerakud, vastupidi, on ühed organismi väikseimad (munarakk on seemnerakust tavaliselt umbes 2000 korda suurem). Pisemad on üksnes ilma [[rakutuum]]ata ja mitokondriteta [[erütrotsüüt|punased verelibled]].
 
==Ajaloolist==
Spermatosoide kirjeldas esmakordseltesimesena [[Antoni van Leeuwenhoek]] 1680. aastal, kuid pidas neid [[parasiit]]ideks.
 
Spermid onsarnanevad loomarakkudest kõige sarnasemadenam [[Opisthokonta|tagaviburiliste]] ühise eellasega. Tagaviburilised (''Opisthokonta'') on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned [[protistid]]e [[klass (bioloogia)|klassid]]. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav [[vibur]] raku tagaosas.
 
==Vaata ka ==
137 856

muudatust