Gliia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Gliiarakkudeks''' ehk '''gliotsüütideks''' nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi. Need erinevad omavahel funktsiooni, ehituse ja asukoha poolest.

 

 

Gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn" />. Inimese [[Peaaju|aju]]s on umbes 86 miljardit närvirakku ja ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliiarakkude ja närvirakkude vahekord on aju eri osades oluliselt erinev. Näiteks [[ajukoor]]es on gliiarakke umbes 3,7 korda rohkem kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]s on närvirakke gliiarakkudest üle nelja korra rohkem.

# [[Struktuurne funktsioon]].

# [[Närvirakk]]ude varustamine [[toitaine]]te ja [[hapnik]]uga.

 

Gliiarakud sünteesivad neurosteroide.<ref name="EcLTO" /><ref name="xXa4k" />

{{vaata|Makrogliia}}

[[Makrogliia]]rakud arenevad [[ektoderm]]ist ehk välisest lootelehest<ref name="ss6qw" />.

* [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] isoleerivad kesknärvisüsteemis närvirakkude [[akson]]eid, moodustades müeliintupe, mis võimaldab kiiremat närvisignaalide kulgu.

* [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] (vahel ka ependümotsüüdid) ümbritsevad seljaaju ja ajuvatsakeste sisemust. Ependüümirakud sünteesivad [[aju-seljaajuvedelik]]ku ning kontrollivad ainevahetust liikvori ja närvisüsteemi vahel. Ependüümirakud võivad teatud tingimustes käituda närvikoe [[tüvirakk]]udena.

* [[Radiaalgliia]] mängib olulist rolli närvisüsteemi arengus, kus radiaalgliiarakud moodustavad juhteteed, mida mööda migreeruvad [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] närvirakud. Radiaalgliiarakud käituvad ka kui närvirakkude eellasrakud, diferentseerudes hilisemas arengus närvirakkudeks. Täiskasvanu [[peaaju|ajus]] võib radiaalgliiarakke täheldada väikeajus (ehk tserebellumis) ja [[silm]]a [[võrkkest]]as. Tserebellumis nimetatakse radiaalgliiarakke Bergmanni gliiaks, mis reguleerib sünaptilist plastilisust. Silma võrkkestas on radiaalsed Mülleri gliiarakud peamiseks gliiarakutüübiks, mis täidavad gliiale omaseid tugifunktsioone.

 

Gliiarakkude vahekorrad erinevad oluliselt sõltuvalt indiviidist. Nii näiteks tuvastati ühes uuringus eri vanuses inimeste [[neokorteks]]irakkude steroloogilise loendamise käigus, et gliiarakkudest on keskmiselt 75,6% oligodendrotsüüdid, 17,3% astrotsüüdid ja 6,5% mikrogliia ning vanuse kasvades kahaneb oligodendrotsüütide arv. Samuti leiti, et meestel on gliiarakude arv suurem kui naistel.<ref name="arDhC" />.