Sydney ooperiteater: erinevus redaktsioonide vahel

Ooperiteater on ehitatud [[Betoon|betoonist]] sammastele, mille all on [[lintvundament]]. Nendele sammastele toetub ka hoone [[katus]]. Katuse ehituseks on kasutatud laeva [[Vöör|vööri]] meenutavad ribistruktuuriga [[eelvalatud betoonielement]]<nowiki/>e. Betoonelementide katsetamiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale [[tuuletunnel]]<nowiki/>isse<ref>{{Netiviide|Autor=Ove Arup and Partners|URL=https://collection.maas.museum/object/12041|Pealkiri=Architectural model, Sydney Opera House, wind tunnel test, 1960|Väljaanne=|Aeg=1960|Kasutatud=}}</ref>. Sydney Ooperiteatri katuse tugevust arvutati selle aja kõige võimasamate arvutite abil. See hoidis kokku aega ja raha. Inimesel läks sellise arvutuse tegmiseks keskmiselt kaks nädalat, kuid arvutiga suudeti arvutus teha ligikaudu kahe päevaga. Lisaks leiti katuse paigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev ja tuli ümber teha, mis tõi täiendavat aja- ning rahakulu. Siseviimistluse tegemine kestis esialgu planeeritust oluliselt kauem. Suurde saali oli esialgu plaanitud rajada 2000 istekohta, kuid Uus-Lõuna-Walesi valitsus otsustas, et vaja oleks 3000. Nii läks ehitus veel kallimaks ning algne avamine pidi edasi lükkuma. Ajakulu suurendas ka vaipade paigaldamine, mida tuli sobitada mustriga.