Jacob Rees-Mogg: erinevus redaktsioonide vahel

Suurbritannia poliitik
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik|250px|Official portrait of Mr Jacob Rees-Mogg crop 2|nimi=Jacob Rees-Mogg|pildi nimi=Official portrait of Mr Jacob Rees-Mogg crop 2.jpg|pildi seletus=|amet=H...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 27. juuli 2019, kell 20:36

Jacob William Rees-Mogg (sündinud 24. mail 1969) on Briti poliitik, kes on alates 24. juulist 2019. aastast House of Commonsi juht. Ta on Konservatiivse Partei liige ning on North East Somerseti parlamendiliige alates 2010. aastast.'

Jacob Rees-Mogg
Jacob Rees-Mogg
House of Commonsi juht
Ametis
Ametisse asumise aeg
24. juuli 2019
Eelnev Mel Stride
North East Somerseti parlamendiliige
Ametisse asumise aeg
6. mai 2010
Eelnev Valimisringkond loodud
Isikuandmed
Sünninimi Jacob William Rees-Mogg
Sündinud 24. mai 1969
Hammersmith, London, Suurbritannia
Rahvus Britt
Erakond Konservatiivne
Abikaasa Helena de Chair
Vanemad William Rees-Mogg
Gillian Morris
Lapsed 6
Sugulased Annunziata Rees-Mogg (õde)
Alma mater Trinity College (Oxford)

Rees-Mogg sündis Hammersmithis, Londonis ja on saanud hariduse Etoni kolledžis. Seejärel õppis ta ajalugu Oxfordi Trinity kolledžis ja oli Oxfordi Ülikooli konservatiivide assotsiatsiooni president. Ta töötas City of Londonis Lloyd George Managementis kuni 2007. aastani, seejärel asutas ta riskifondide haldamise ettevõtte Somerset Capital Management LLP. Ta on kogunud märkimisväärse varanduse: tema hinnanguline rahaline varandus oli 2016. aastal 55 miljonit naela (sealhulgas tema naise vara) kuni 150 miljonit naela. Poliitikasse astudes esines ta edutult 1997. ja 2001. aasta üldvalimised, enne kui ta valiti 2010. aastal North East Somerseti parlamendiliikmeks.Ta valiti tagasi 2015. ja 2017. aastal. Konservatiivses Parteis liitus ta traditsionalistliku ja sotsiaalselt konservatiivse Cornerstone Groupiga.

David Cameroni peaministri ajal oli Rees-Mogg üks parlamentaarsetest Konservatiivse Partei mässumeelsematest liikmetest, astudes valitsusele vastu sellistes küsimustes nagu samasooliste abielu kehtestamine ja edasine sekkumine Süüria kodusõjas.Ta sai tuntuks oma sõnavõttude ja filibusterdamise kaudu parlamendi aruteludes.Euroskeptikuna tegi ta ettepaneku Konservatiivide koalitsiooni loomiseks koos Suurbritannia Iseseisvusparteiga (UKIP) ja osales 2016. aasta Euroopa Liidu liikmelisuse referendumil lahkumise poolele. Hiljem liitus ta Brexiti-poolsete survegruppide Leave Means Leave ja European Research Groupiga (ERG), saades viimase esimeheks 2018. aastal.Ta pälvis tuge sotsiaalmeediakampaania Moggmentum kaudu ja ta ülendati peaminister Theresa May võimaliku järeltulijana Konservatiivse Partei juhiks. Ta siiski toetas Boris Johnsonit 2019. aasta Konservatiivse Partei liidri valimistel. Johnson nimetas ta House of Commonsi juhiks pärast tema valimist Konservatiivse Partei juhiks ja peaministriks nimetamist.