Erinevus lehekülje "Lucia di Lammermoor" redaktsioonide vahel

resümee puudub
({{vikindada}})
{{vikindada}}
'''''"Lucia di Lammermoor''"''' on [[Gaetano Donizetti]] [[ooper]] (''dramma tragico'') kolmes vaatuses[[vaatus]]es [[Salvadore Cam­marano]] libretole[[libreto]]le, mis lähtub [[Walter ScottiScott]]i romaanist[[romaan]]ist ''"[[The Bri­de of Lammermoor'']]" (1819). HeliloojaOoper meistriteos,kanti midaesmakordselt onette peetud26. ooperiliteratuuriseptembril parimaks[[1835]] dramaatilise[[Napoli]]s sisuga[[Teatro tõsiseksdi oope­riksSan ja üldse kõige täiuslikumaks romantiliseks oope­riks, mis kunagi loodudCarlo]]s. Kuulus III vaatuse hullumeelsusstseen annab tänaseni suurepärase võimaluse heade näit­leja­- ja hääleomadus­tega koloratuursopranile triumfeerivaks etteasteks.
 
See on helilooja meistriteos, mida on peetud ooperiliteratuuri parimaks dramaatilise sisuga [[tõsine ooper|tõsiseks oope­riks]] ja üldse kõige täiuslikumaks [[romantiline ooper|romantiliseks oope­riks]], mis kunagi loodud. Kuulus III vaatuse hullumeelsusstseen annab tänaseni suurepärase võimaluse heade näit­leja­- ja hääleomadus­tega [[koloratuursopran]]ile triumfeerivaks etteasteks.
Donizetti sai teatrilt libreto ja allkirjastas lepingu 9. detsembril 1934, mille järgi maksti talle honorari 2500 dukatit. Lepingu järgi määrati esietenduse päevaks järgmise aasta sügishooaja avamine. Saanud märtsis 1935 valmis ooperi ''Marino Faliero'' Pariisi ''Théâtre-Italien''´ile, asus kohe Napoli teatri tellimust täitma. Uus ooper valmis vähem kui viie kuuga. Donizetti pidas silmas, et tema ooper peab edukalt konkureerima tollal Itaalia ooperilavadel valitsenud Vincenzo Bellini ''Norma''ga. Selleks ajaks kui uus ooper valmis oli Itaalia ooperiturul olukord muutunud Donizetti kasuks. Gioachino Rossini oli ooperite komponeerimise lõpetanud ja Vincenzo Bellini oli surnud veidi enne ''Lucia di Lammermoori'' esietendust. Donizetti oli võtnud sisse Itaalia ooperikomponistide liidrirolli.  Itaalia press tituleeris Donizettit pärast esietendust “Itaalia ooperi valitsevaks geeniuseks”-
 
==Peamised osad==
Esmaettekanne toimus 26. septembril 1835. aastal Napolis ''Teatro di San Carlo''s''.'' Rollide esmaesitajad olid Fanny Tacchi­nardi''-''Persiani (Lucia), Gilbert-Louis Duprez (Edgardo), Do­menico Cosselli (Enrico), Carlo Porto (Rai­mondo).
*Lucia ([[koloratuursopran]])
*Enrico Ashton ([[bariton]])
*Edgardo ([[tenor]])
*lord Arturo Bucklaw (tenor)
*Raimondo Bidebent ([[bass]])
*Alisa ([[metsosopran]])
*Normanno ([[tenor]])
 
==Valmimine ja taust==
Donizetti sai teatrilt libreto ja allkirjastas lepingu 9. detsembril 1934, mille järgi maksti talle honorari 2500 dukatit. Lepingu järgi määrati esietenduse päevaks järgmise aasta sügishooaja avamine. Saanud märtsis 1935 valmis ooperi ''"[[Marino Faliero'']]" Pariisi ''[[Théâtre-Italien''´]]ile, asus kohe Napoli teatri tellimust täitma. Uus ooper valmis vähem kui viie kuuga. Donizetti pidas silmas, et tema ooper peab edukalt konkureerima tollal Itaalia ooperilavadel valitsenud [[Vincenzo Bellini]] ''"[[Norma'']]ga". Selleks ajaks kui uus ooper valmis, oli Itaalia ooperiturul olukord muutunud Donizetti kasuks. [[Gioachino Rossini]] oli ooperite komponeerimise lõpetanud ja Vincenzo Bellini oli surnud veidi enne ''"Lucia di Lammermoori''" esietendust. Donizetti oli võtnud sissesaanud Itaalia ooperikomponistidejuhtivaks liidrirolliooperiheliloojaks.  Itaalia pressajakirjandus tituleeris Donizettit pärast esietendust “ItaaliaItaalia ooperi valitsevaks geeniuseks”-geeniuseks.
 
==Ettekanded===
 
Esmaettekanne toimus 26. septembril 1835. aastal Napolis ''Teatro di San Carlo''s''Carlos.'' Rollide esmaesitajad olid [[Fanny Tacchi­nardi''-''Persiani]] (Lucia), [[Gilbert-Louis Duprez]] (Edgardo), [[Do­menico Cosselli]] (Enrico), [[Carlo Porto]] (Rai­mondo). Esiettekanne oli sensatsiooniliselt edukas. Samal aastal esitati teost veel 18 korda, kuid järgmisel aastal vaid neli korda, sest nappis Lucia rolli esitajaid.
 
Esiettekanne oli sensatsiooniliselt edukas. Samal aastal esitati teost veel 18 korda, kuid järgmisel aastal vaid neli korda, sest nappis Lucia rolli esitajaid.Teose kiire levik nii Itaalias kui ka rahvusvaheliselt algas pärast Viini triumfeerivat esietendust ([[Viin]]is 13. aprillaprilill 1837). Teos pole seejärel praktiliselt kunagi maailma juhtivate ooperimajade standardrepertuaarist välja lange­nud. 1837. aastal esitati ooperit Madridiska [[Madrid]]is ja Pariisis[[Pariis]]is. PariisiEtenduseks etenduseksPariisis, kus Donizetti aeg-ajalt elas, valmis prantsuskeelne versioon, mis esitati ''[[Théâtre de la Renaissance]]''’isis. Donizetti muutis mitmeidmitut stseenestseeni, lisas kohustusliku balletinumbri ja kaotas üldse ära Itaalia Alisa rolli. Juhtivaid rolle esitasid [[Fanny Tacchinardi Persiani]] (Lucie), Antonio Tamburini (Henry) ja FiovanniGiovanni Battista Rubini (Edgard). Prantsuskeelset redaktsiooni on esitatud väga harva väljaspool Prantsusmaad. 1838. aastal Lissabonis, Londonis, Berliinis, Prahas ja Lvivis. 1839−40 nägid teost Brüsseli, Budapesti, Ateena, Stockholmi ja Havanna ooperisõbrad. Ameerika esietendus oli 1841 New Orleansis. 1846. aastal sai seda meistriteost kuulda Itaalia külalistrupi esituses Helsingis. Tallinnas esitati ooper esimest korda 1849 saksa trupi poolt. Eestis on oma jõududega teost lavastatud ''Estonias'' 1970 ja 1984 ning ''Vanemuises'' 1999 ja 2016. aastal.
 
Esiettekanne oli sensatsiooniliselt edukas. Samal aastal esitati teost veel 18 korda, kuid järgmisel aastal vaid neli korda, sest nappis Lucia rolli esitajaid.Teose kiire levik nii Itaalias kui ka rahvusvaheliselt algas pärast Viini triumfeerivat esietendust (13. aprill 1837). Teos pole seejärel praktiliselt kunagi maailma juhtivate ooperimajade standardrepertuaarist välja lange­nud. 1837. aastal esitati ooperit Madridis ja Pariisis. Pariisi etenduseks, kus Donizetti aeg-ajalt elas, valmis prantsuskeelne versioon, mis esitati ''Théâtre de la Renaissance''’is. Donizetti muutis mitmeid stseene, lisas kohustusliku balletinumbri ja kaotas üldse ära Itaalia Alisa rolli. Juhtivaid rolle esitasid Fanny Tacchinardi Persiani (Lucie), Antonio Tamburini (Henry) ja Fiovanni Battista Rubini (Edgard). Prantsuskeelset redaktsiooni on esitatud väga harva väljaspool Prantsusmaad. 1838. aastal Lissabonis, Londonis, Berliinis, Prahas ja Lvivis. 1839−40 nägid teost Brüsseli, Budapesti, Ateena, Stockholmi ja Havanna ooperisõbrad. Ameerika esietendus oli 1841 New Orleansis. 1846. aastal sai seda meistriteost kuulda Itaalia külalistrupi esituses Helsingis. Tallinnas esitati ooper esimest korda 1849 saksa trupi poolt. Eestis on oma jõududega teost lavastatud ''Estonias'' 1970 ja 1984 ning ''Vanemuises'' 1999 ja 2016. aastal.
 
Peamised osad: Lucia (koloratuursopran), Enrico Ashton (bariton), Edgardo (tenor), lord Arturo Bucklaw (tenor), Raimondo Bidebent (bass), Alisa (metsosopran), Normanno (tenor).
 
Tegevus toimub Šotimaal Williami ja Mary valitsemisajal 17. sajandi lõpus Ravenswoodide ja Lammermooride lossis ning Ravenswoodide kalmistul. Ravenswoodide ja Ashtonite vahel valitseb põline vaen. Lord Enrico Ashton on haara­nud oma valdusesse Ravenswoodide maad ja lossi. Edgardo Ravenswoodi isa on häbi ja kurvastuse kätte surnud. Edgardo ise jäi ellu ja varjab end kuskil lossi lähedal. Ta on tõotanud kättemaksu. Kuid tõotuse täideviimine on viibinud ja see ei anna talle rahu.