Erinevus lehekülje "Suitsetamine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 129 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Veebikirjandus *== +== Välislingid ==))
P
Tubakat saab suitsetada [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip|piibuga]] või [[vesipiip|vesipiibuga]].
 
«"[[Tubakaseadus]]e»" § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.<ref name="Tubakaseadus" />
 
Kanepit suitsetatakse tavaliselt [[kanepipiip|kanepipiibuga]] või [[joint|joind]]i näol.
==Tubakasuitsu koostis ja toime==
 
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuvesilekutsuvad või soodustavsoodustavad.
Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[vingugaas]]i, [[arseen]]i, [[ammoniaak]]i, [[benseen]]i, [[formaldehüüd]]i, [[vinüülkloriid]]i, [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[poloonium]]i, [[Nikkel|niklit]], [[kroom]]i, [[elavhõbe]]dat, [[atsetoon]]i, [[pestitsiid]]e, aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[glütserool]]i, [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[fenool]]i, glükooli, [[sinihape]]t, [[kaadmium]]i ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.<ref name="diXQs" />
 
=====Nikotiin=====
{{Vaata|Nikotiin}}
 
Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref name="s7wRs" />
 
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20&nbsp;mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.<ref name="fecFy" />
 
=====Vähki tekitavad ained=====
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.<ref name="KRjc3" />
 
Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.<ref name="KRjc3" />
 
=====Valgeveresust tekitavad ained=====
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.<ref name="lV0Gg" />
 
=====Tõrv=====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20&nbsp;mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref name="NehZD" />
 
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[alfakiirgus]]eks, [[beetakiirgus]]eks ja [[gammakiirgus]]eks. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksusi betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja "augustab" meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).<ref name="46NuJ" />
 
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[mutatsioon]]e. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.
 
Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes.<ref name="uLmcW" />
 
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.<ref name="ZCW3i" /> Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.<ref name="Sivrk" />
[[2000]]. aastal olid 1,22 [[miljard]]it inimest suitsetajad. [[2010]]. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks [[2025]] suitsetab 1,5–1,9 [[miljard]]it [[inimene|inimest]]. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud [[mehed|meeste]] kui [[naised|naiste]] seas.{{lisa viide}}
 
[[Eesti Haigekassa]] poolt 2005. aastal läbi viidudtehtud uuringu andmetel suitsetatakse (nii aktiivselt kui ka passiivselt) rohkem kui pooltes [[kodu]]des.<ref name="LU5l1" />
 
===Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seotult===
 
Suitsetamine avaldab [[Crohni tõbi|Crohni-haigete]] organismile äärmiselt laastavat toimet.<ref name="hlrem" />
 
Suitsetamine võib geneetilise eelsoodumusegasoodumusega inimestel suurendada riski haigestuda [[polüskleroos]]i.<ref name="SM3PJ" />
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref name="lbrW5" />, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref name="qMRRx" />
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri aastal [[2004]] 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võis nendesse surra 100 miljonit inimest.<ref name="EAErt" />
 
===Seadusega kehtestatud terviseohuhoiatused Eestis===
====Eestis====
 
Suitsetatava tubakatoote pakendile kantavad terviseohu üld- ja lisahoiatused on kirjas "Tubakaseaduses". {{cquote|§ 13. Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused
(1) Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks ja terviseohu lisahoiatusteks.
(2) Terviseohu üldhoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid:
1) «Suitsetamine võib tappa.»;
2) «Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist.»
(3) Terviseohu lisahoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid:
1) «Suitsetamine lühendab eluiga.»;
2) «Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust.»;
3) «Suitsetamine põhjustab kopsuvähki.»;
4) «Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last.»;
5) «Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu.»;
6) «Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt.»;
7) «Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!»;
8) «Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse.»;
9) «Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma.»;
10) «Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt.»;
11) «Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust.»;
12) «Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine.»;
13) «Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust.»;
14) «Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet.»}}<ref name="Tubakaseadus" />
 
=====Tubakatoodete tarbimise keelud=====
==Ajalugu==
 
Piipude leiudPiibuleiud ühest roomlaste elamust Šveitsis tõendavad, et suitsetamine oli tuntud juba Rooma keisririigi ajal. Enne tubaka saabumist Euroopasse tarvitati aromaatseid taimi. Tuntumad nendest olid maamandel (''Cyperus esculentus''), pune (''Origanum''), paiseleht (''Tussilago'') ja lavendel (''Lavendula''). Plinius Vanem kirjutab oma "Loodusloos", et suits tõmmati sisse torukese kaudu ja neelati lonksukese rosinaveiniga alla.
 
Kui kõneldakse suitsetamisest, siis mõistetakse selle all reeglina siiski erilise taime, tubaka (Nicotiana) suitsetamist. Andmed selle saabumise kohta Euroopa kultuuri on mõneti vastuolulised. Rootsi teadlane G. Lindblom avaldas 1947. aastal arvamust, et tubakas on viidud Ameerikasse Vanast Maailmast, mitte aga vastupidi. Rootsi etnograaf E. Nordenskiöld on aga arvamusel, et nuusktubaka, sigaretid, sigarid ja piibud olid indiaanlased juba ammu kasutusele võtnud. Veidi üksikasjalikumalt räägib indiaanlaste suitsetamistavadest saksa etnograaf [[Julius Lips]] oma raamatus "Asjade algusest". Ta märgib, et suitsetamisel oli indiaanlaste juures algselt vaid tseremoniaalne tähendus. Laiemalt on seal hulgas tuntud rahupiibu (''calumet'') suitsetamine ja suitsetamine religioossete kombetäitmiste ajal.
 
Eurooplaste esimesest kokkupuutest suitsetamisega on ülestähendusi leitud Chr.Christoph Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubakasuitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos".
Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine [[Ameerikate põlisrahvad|Ameerika põlisrahvaste]] rituaal.
128 449

muudatust