Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
22. rida:
=== Obsessiiv-kompulsiivne häire ===
{{Vaata|Obsessiiv-kompulsiivne häire}}
 
Obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud liigse kontrollimisega. Häirega kaasnevad sundmõtted ja -teod, mis hakkavad segama kogu inimese ülejäänud elu. Sundmõtted võivad esineda ilma tegudeta, kuid seda esineb vaid 25% haigetest. Meestel esineb häiret tunduvalt vähem kui naistel. Obsessiiv-kompulsiivse häirega võib kaasneda ka depressioon ja foobiline vältimine. Häire esineb 2-32–3% elanikkonnast.
 
=== Posttraumaatiline stresshäire ===
{{Vaata|Posttraumaatiline stresshäire}}
 
Posttraumaatiline stresshäire tähendab töövõimet pärssivate psühholoogiliste sümptomite tekkimist pärast traumaatilist sündmust. Häire võib tekkida kõigil, kes on läbi elanud tõsise trauma. Posttraumaatilise stressihäirete levinud sümptomiteks on piinavad mõtted traumast, sündmustega seonduvad luupainajad, mälupildid, teistest võõrandumine, emotsionaalne tuimus ja püsivad ärevuse ja unetuse sümptomid. Häire mõjutab 3-43–4% elanikkonnast.<ref name=":1">Bourne, Edmund 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat</ref>
 
== Põhjused ==
Ärevushäired võivad olla seotud pärilikkusega. Vähemalt 15-2515–25% lastest, kelle ühel vanemal esineb agorafoobia, on suurem tõenäosus haigust ka ise põdeda. See siiski ei tõesta, et häire oleks pärilik. Pigem on tegu keskkonnalisekeskkondliku eelsoodumusegasoodumusega, kus laps ise õpib vanema eeskujul olema agorafoob. Lapsepõlve kogemused võivad soodustada otseselt ärevushäirete teket. Ärevushäirete põhjused võib jaotada kolme suuremasse gruppi: sotsiaalse keskkonna mõju; füüsilise keskkonna mõju; individuaalne neurohormonaalne sättumus.<ref name=":2">http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900</ref> Geneetilistest teguritest on häire väikesel määral perekondlik, samuti võib olla puudujääk närviülekande korrektses mehhanismis või asjaolus, et inimene on lähiajal pidanud läbi elama negatiivseid elusündmusi. Uuringud on ka näidanud, et haigust võib tingida neurohormonaalsüsteemi iseärasus ja kõrgemsuurem tundlikkus.<ref name=":0" />
 
== Sümptomid ==
38. rida ⟶ 40. rida:
 
=== Psüühilised ===
Psüühilised sümptomid on hirm ja ohutunne, ärrituvus, paanika, ootusärevus, äärmuslik seesmine hirm, muretsemine, võimetus lõõgastuda. Liigne muretsemine kurnab organismi suurel määral. Näiteks võib pikaajaline lihasepinge tekitada pea- ningja seljavalusid, keha valmisolek millekski, mis peaks kohe juhtuma, ning uneprobleemid kurnavad organismi veelgi.<ref name=":2" />
 
Diagnoosimine