Ristkuppelkirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
Ristkuppelkiriku põhiosa moodustab ruudukujuline ''naos'' ([[vanakreeka keel]]es ναός ‘eluase’), mis on nelja [[piilar]]i või [[Sammas|samba]]ga jaotatud üheksaks [[võlvik]]uks. Keskmine võlvik on suurem kui teised, ruudukujuline ja seda kroonib kuppel, mis [[Vikkel (arhitektuur)|viklite]] või [[nurgatromp]]ide vahendusel toetub piilaritele. Nagu [[lööv]]i ja [[transept]]i ristumiskohta Lääne-Euroopa arhitektuuris, on seda kuplialust ruumi eesti keeles ka [[nelitis]]eks nimetatud<ref>http://vanaajamaja.ee/et/vanaajamaja/kogukonnaprojektid/lalsi/</ref>. Kuplialusesse ruumi avanevat nelja võlvikut (kreeka risti harusid) kroonivad [[silindervõlv]]id, neli nurkmist, piilarite taha jäävat võlvikut võivad olla kas silindervõlviga või [[ristvõlv]]iga. Hoone ruumijaotuslik hierarhia võib olla markeeritud ka hoone väliskujus – kuplit kandev võlvik on kõrgeim, kreeka risti harud madalamad, kuid omakorda kõrgemad nurkmistest hooneosadest. Kuid on ehitatud ka ühtlase ruumikõrgusega kirikuid, näiteks Põhja-Venemaal.
Läänesuunas võib olla lisatud veel üks [[travee]], milles asub [[narteks|eeskoda]], eeskoja kohal võib paikneda [[koorirõdu]] ([[vene keel]]es хоры). Naosest ida suunas võivad paikneda veel kolm lühikest võlvikut, mis moodustavad kolmeosalise altariruumi, tavaliselt muust põrandapinnast kõrgema, mida tähistatakse sõnaga ''bēma'', [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] βῆμα 'platvorm' või 'aste'. Mõnikord nimetatakse ''[[bema]]''<nowiki>'</nowiki>ks vaid altariruumi keskmist osa, kus paikneb [[altarilaud]], põhjapoolne võlvik on ''prothesis'' ja lõunapoolne ''diakonikon''. Altariruumi lahutab muust kirikuruumist väike vahesein ''templon'' (vanakreeka keeles τέμπλον 'pühamu') või hilisemal ajal [[ikonostaas]]. Altariruumi võlvikute idaseinast eenduvad poolringikujulised [[apsiid]]id, keskmine neist enamasti suurem kui külgmised.
=== Liturgiline kasutus ===
| |||