Heinrich Lüdinghausen-Wulff: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Heinrich Lüdingshausen-Wulf" teisaldatud pealkirja "Heinrich Lüdinghausen-Wulff" alla
PResümee puudub
1. rida:
'''Heinrich Lüdinghausen-Wulff''' (ka '''Lüdingshausen-Wulff'''; enne [[1510]] – [[1574]]) oli [[Vana-Liivimaa]] aadlik, enne [[Liivi sõda]] [[Maasilinna linnus|Maasilinna]] [[foogt]] ning hiljem [[Taani]] valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
 
Lüdingshausen-Wulff saabus Liivimaale 1510. aasta paiku ning liitus peagi [[Liivi ordu]]ga. [[1550]]. aastal sai tast Maasilinna foogt. [[1561]]. aastal, ordu alistumisel [[Poola]]le, keeldus Lüdinghausen-Wulff [[Maasilinna foogtkond]]a käest andmast, väites, et see on tema isiklik valdus. Ta püüdis Maasilinna Taanile ([[hertsog Magnus]]ele) maha müüa ning nimetati [[1562]]. aasta lõpus Taani alade asehalduriks Saare-, Lääne- ja Kuramaal. Reaalset võimu tal ilmselt polnud, sest ametist lahkunud [[Dietrich Behr]]i asemel saabus Taanist Saaremaale uueks asehalduriks [[Christian Valkendorf]]. [[1564]]. aastal läks Maasilinn lõplikult taanlastele. Lüdinghausen-Wulff jäi endiselt Maasilinna alade valitsejaks, ent kuna [[1563. aastal oli puhkenud [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]], siis ei suutnud taanlased vanale foogtile raha ära maksta ning lisaks sellele pidi too ka oma valduste kaitsmist omast taskust finantseerima. [[1568]]. aastaks oli tal raha otsas ning Maasilinn langes veel samal aastal rootslaste kätte. 1570. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt, olles nimetaud juba endiseks asehalduriks. Oma ülejäänud elu elas ta vaesunud ja kibestunud mehena, olles sugulaste ülalpeetav. Pärast tema surma püüdsid tema sugulased Taanilt raha kätte saada, kuid ilmselt edutult.