Adsele: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
90. rida:
 
Atselet on mainitud veel 14. sajandi keskpaigas kirjutatud [[Liivimaa noorem riimkroonika|Liivimaa nooremas riimkroonikas]]. Hilisemates allikates ei mõelda Adsele all enam muinasmaakonda, vaid Koivaliina ordulinnust, linnusepiirkonda või mõisa.<ref name=historia /><ref name=balvi>[http://turisms.balvi.lv/files/ATZELE.pdf Atzele, balvi.lv]</ref>
 
[[1461]]-[[1464]], kui ordumeister Johann von Mengede vangistas Riia peapiiskopi Silvestri ja rüüstas peapiiskopkonda, siis tungisid pihkvalased Ida-Atselesse (praegune Põtalovo rajoon Venemaal) ja küüditased sealt rahvast või pöörasid nad õigeusku.
 
[[1557]] astub Atsele piirkond siiski veel korraks ajalooareenile. Nimelt nõudis siis Ivan Groznõi Liivimaalt aastasadasid maksmata jäetud nn. meemaksu, väites et Pihkva-lähedased tšuudid olid lepingutega venelaste maksukohustuslased. Ilmselt viitabki ta siin XII sajandi lõpul Atselesse tehtud maksustamis- ja röövretkede tulemustele. Sakslased selle kohta mingeid pabereid ei leidnud ja ei saanudki leida, sest neil selliseid lihtsalt polnud. Juhul kui need olid üldse paberlikud lepingud ja sisaldusid näiteks mõnede kohalike õigeusu kloostrite või kirikute arhiivides, siis langesid need seoses kas Novgorodi ühendamisega [[1478]] või Pihkva ühendamisega [[1510]] moskoviitide kätte. Need kulusid nüüd marjaks ära. Juriidiliselt õigustühine nõue, kuid sõja algatamise ajendiks kõlbas küll.