Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref name="aiqlt" />
*Aastail [[1895]]–[[1896]] õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus beriberi on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref name="tLl8g" />
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120&nbsp;°C ning milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref name="WLSWe" />
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref name="XZaWs" /> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust "neutraliseerivat tegurit", mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref name="9jxr6" /><ref name="46owT" /><ref name="e38ln" />
*Aastail [[1906]]–1912 uuris Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] uuris toitainetega seonduvatseotut janing leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ja ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref name="KCb8m" />
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad valgud leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref name="KCb8m" /><ref name="z7Avv" /><ref name="7f6xX" />
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvaltseotult.<ref name="VHrpm" /> Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref name="eCsgX" /> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliiviõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref name="Ig5d8" />
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks A ja vesilahustuvaks faktoriks B.<ref name="luaLo" />
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*1910 [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''<nowiki>'</nowiki>iks.<ref name="IUYgc" />Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''<nowiki>'</nowiki>iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref name="3LtTl" /><ref name="tGhew" />Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja beriberi raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail 1910–1912 uuris [[Kazimierz Funk]] uuris [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, Umetarō Suzuki ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380&nbsp;kg riisikliidega<ref name="8tAXm" />) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5&nbsp;mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref name="yPEw2" />) ravitoime mitmetele haigustele.<ref name="sEvgV" /> Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] (1912). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 lliitrist [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref name="nrjIX" />
*1912 Umetarō Suzuki, [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref name="7NJ8v" />
*1913 [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks ka haigusliku seisundi [[Kuiv keratokonjunktiviit|kuiva silma]] ennetamiseks ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A'' (''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref name="nWMdn" />
 
Kuna erinevate teadlaste (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''), [[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu "-e" lõpuga "-ine". Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga "vitamiin" ehk nimetustega A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref name="SjztL" />
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu "-e" lõpuga "-ine". Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga "vitamiin" ehk nimetustega A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref name="SjztL" />
 
'''Mõne tuntuma vitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
| 1937 || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja C-vitamiini uurimisel"
|-
| 1937 || A-vitamiin, [[beeta-karoteenbeetakaroteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, A-vitamiini ja B<sub>2</sub>-vitamiiniga" seonduvaltseotult<ref name="QSMxg" />
|-
| [[1938]] || B<sub>2</sub>-vitamiin ja B<sub>6</sub>-vitamiin || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
===Rahvusvaheline ühik===
{{Vaata|Rahvusvaheline ühik}}
 
RÜ ehk rahvusvaheline ühik, on bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik.
Mõnede vitamiinide päevakogust väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk '''[[IU (täpsustus)|IU]]''' – '''''international unit'''''.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]] peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref name="bKd8X" />
 
Paljud paralleelselt kasutatavad ühikusüsteemid põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiinistandardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon]]i (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17.–[[20. juuni]]l 1931 võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-, B-, C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref name="e0Uik" />
 
== Vastunäidustused ==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31–39, 1880, [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5(vaadatud 13.05.2013)]
*[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
*[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], 1917, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)] (pdfPDF)
*[[Elmer Verner McCollum]]. ''The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health'', [[1918]], The MacMillan Company,[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdfPDF)
*Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf, 1929. Viosterol(vaadatud 12.05.2013)] (pdfPDF)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], 1957, lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON '' PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''](vaadatud 9.09.2013) ([[1978]]) ''
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], 1987, ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline(vaadatud 12.05.2013)]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP(vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf(vaadatud 4.05.2013)] (pdfPDF)
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline(vaadatud 16.04.2013)]
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf(vaadatud 29.05.2013)] (pdfPDF)
*Carpenter, K.J., ''The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.'', 2004, [[Nobelprize.org.]],[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/(vaadatud 11.04.2013)]
*[[Valerie Gertrud Senger]].''Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit'', Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, [[2004]]. [http://edoc.ub.uni-muenchen.de/2347/1/Senger_Valerie.pdf(vaadatud 27.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]