Redaktsioon: 29. juuni 2019, kell 16:41 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuli 2019, kell 10:28 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Üliõpilasorganisatsioon\|Korporatsioon Rotalia\| lipp=[[~~File~~Pilt:Rotalia lipp.png\|125px\|border\|Korporatsioon Rotalia lipp]]\| vapp=\| asutatud=10. november (ukj 23. nov) 1913\| 13. rida: ===Proloog=== Juba [[20. sajand]]i alguses asus tolleaegses keiserliku [[Venemaa]] pealinnas [[Peterburi~~\|Peterburis~~]]s eesti soost üliõpilasi, kelle arv [[Esimene maailmasõda\|Maailmasõja]]-eelseil aastail ulatus ligi kolmesajani. Nõrk side kodumaaga, Vene kultuuri mõjutused ja ahvatlevad väljavaated karjääri tegemisel ähvardasid sulatada neid vene kultuuri ja rahvaga. Selle vältimiseks peeti vajalikuks omavaheliste kindlate ja tihedate sidemete loomist, sest ainult distsiplineeritud ja tõsiselt kokkuhoidvas kogukonnas võis säilida eestlus Peterburi sattunud eesti üliõpilaste hulgas, mille tarvis asutatigi [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]].<ref>{{Raamatuviide\|autor=Indrek Ilomets, Toomas Hiio, Mart Orav\|pealkiri=Vivat, crescat, floreat alma mater!\|aasta=2007\|koht=Tallinn\|kirjastus=Aasta raamat\|lehekülg=\|isbn=9789985983300}}</ref> Seal valitseva vasakäärmuslusse kalduva mõtteviisiga, mis oli mõistetav maailmasõjaeelse Venemaa ülikooli kasvandike juures, ei suutnud mõõdukam osa üliõpilastest leppida. Nad asutasid [[1909]]. aastal [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts~~\|Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Seltsi~~]]i (PEÜAS, hilisem [[EÜS Põhjala]]), kelle peaülesandeks materiaalse abiandmise kõrval kujunes seltskondlik töö ja omavaheliste sidemete loomine eesti üliõpilaste vahel. Ometi just viimase ülesande täitmiseks ei osutunud PEÜAS küllalt suuteliseks, kuna ta ei loonud oma liikmete hulgas Peterburi oludes eriti vajalikku distsipliini ega andnud neile tarvilikul määral rahvuslikule põhimõtetele rajanevat ning liikmeid ühiseks koguks liitvat kasvatust.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Indrek Paavle\|pealkiri=Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief (1889–1976)\|aasta=2014\|koht=Tartu\|kirjastus=Rahvusarhiiv\|lehekülg=\|isbn=9789985858899\|keel=}}</ref> Tundes vajadust eesti üliõpilaste seas tihedamate sidemate loomise järele, hakkasid peamiselt nooremad üliõpilased [[1911]]. aasta lõpul ja [[1912]]. aasta alguses kogunema kitsamasse ringkonda ning oma mõtteid propageerima ka PEÜAS-is. Vanemad üliõpilased, kes olid passiivsemad, eelistasid siiski vabamat korda, kuna nägid seltsis peamiselt abiandmise kassat. Ent vaatamata sellele viidi 1912. aasta sügissemestril osa noorte nõudmisi siiski läbi, kuigi vaid osaliselt. Ühtlasi oli see lahkhelide tekkimise aluseks seltsi PEÜAS-i liikmeskonnas, mis üha süvenedes 1913. aasta alguseks juba täiesti avalikult nähtavaks sai ning kajastus isegi Peterburi eesti ajalehtede veergudel. Sama aasta 3. ja 11. märtsi peakoosolekud selgitasid nägemuse lahkumineku selles sihis, et noortegrupi kõik ettepanekud kukutati läbi, mis tingis grupi (12 isikut) seltsist lahkumise. 21. rida: Lahkuvad noored tundsid selgesti vajadust kindlama ja tihedama organiseerumise järele, mille eest nad olid senini võidelnud. Samas oldi ka teadlikud sellise organiseerumisega seotud raskustest. Sellal Peterburis olemasolevad üliõpilasorganisatsioonide vormid ei vastanud täiel määral nendele nõuetele, mida noortegrupp oli PEÜAS-is taotlenud. Pikkade ja põhjalike kaalutluste järel jõuti üksmeelsele otsusele, et Peterburis tuleb asutada eesti rahvuslik üliõpilaste korporatsioon. Hakati [[põhikiri\|põhikirja]] koostama, võttes eeskuju olemasolevatest korporatsioonidest. Nimeks valiti Eesti mandriosa kõige läänepoolsema piirkonna vanast ladinakeelsest nimetusest tuletatud "Rotalia", et seega sümboolselt demonstreerida erinevusi idaga ning rõhutada katkematud sidet kodumaaga ja kainet rahvuslikku meelsust. [[Värvid]]eks võeti sinine-must-roheline.<ref>{{Netiviide\|Autor=Taivo Ruus\|URL=https://arvamus.postimees.ee/6496311/miks-on-eesti-lipp-sinimustvalge\|Pealkiri=Miks on Eesti lipp sinimustvalge?\|Väljaanne=Postimees\|Aeg=11.01.2019\|Kasutatud=}}</ref> Peterburi ülikooli üliõpilaste [[Otto Tief]]i, [[Robert Treikelder]]i ja [[Jüri Uluots]]a allkirjadega esitati põhikiri 1913. aasta kevadel kinnitamiseks Vene keisririigi haridusministrile. Kinnitamisprotseduur aga venis – [[Jüri Uluots]] pidi mitu korda käima ministeeriumis selgitusi andmas ning alles sügisel saabus haridusministri kinnitav otsus. Samaaegselt põhikirja koostamisega asuti välja töötama korporatsiooni siseelu ja liikmete omavahelise suhtlemise kohta käivat eeskirja kodukorra näol. Korporatsiooni deviisiks määrati "ausus, kindlus, iseteadvus ja ühistunne" ning lipukirjaks "Eestimaa, mu isamaa". Kodukorras määrati, et: 27. rida: Need ilusad sõnad ei jäänud mitte deklaratiivseteks hüüdlauseteks, vaid nad said aluseks korporatsiooni kogu edaspidisele tegevusele. Suve jooksul koostati kodukorra põhipeatükid, mille peamiselt valmistas ette Paul Mägi. Oktoobris kinnitati põhikiri ja saadi valmis kodukord. Esimene konvendi ametlik koosolek peeti 10. novembril, millest võttis asutajatena osa 10 üliõpilast. 35. rida: Edasist tegevust valiti juhtima presiidium ning üüriti ka kahetoaline korter Vassili saarel, mis jäi konvendi korterina püsima kuni Rotalia Peterburi ajajärgu lõpuni. 29. novembril oli pidulik koosolek, kus iga asutajaliige andis pühaliku tõotuse ja sai värvid kandmiseks. Enne seda olid nad lihtliikme õigustes. Esimeses eestseisuses olid [[Otto Tief]] (esimees), [[Mihkel Luht]] (laekur), [[Daniel Tiks]] (kirjatoimetaja), Paul Mäggi (olderman). Nüüd sai võimalikuks pühenduda rahulikule sisemisele tööle kooskõlas püstitatud eesmärkidega ja põhimõtetega. Peeti referaaditunde (''mag! referendi'' [[Jüri Uluots]]), seati sisse raamatukogu ja arendati lauluoskusi. 1. märtsil peeti esimene kommerss, mis möödus hoogsalt ja ülevas meeleolus. ===Korp! Rotalia kuni 1940. aastani=== 49. rida: 1918. aastal taastus Rotalia tegevus Tallinnas kodumaale koondunud liikmete hulgas ning 18. juuli peeti esimene konvendi koosolek ja 10. novembril kommerss [[Tallinn]]as. Seoses [[Eesti Vabadussõda\|Eesti Vabadussõja]] algusega astusid suurem osa kodumaal viibivatest korporatsiooni liikmetest väeteenistusse. Esimesena langes kodumaa eest 31. detsembril 1918 [[Lehtse jaam]]a juures [[Soomusrong nr. ~~2\|Soomusrongi nr~~ 2]] kuulipildujate komando ülem [[Richard Reiman]]. 1918. aasta lõpul oli liikmete nimestikus 29 liiget. Vabadussõja lõppedes lahkus aga suurem osa konvendi liikmeid Tallinnast. Tartu edasi õppima asus vaid paar liiget, kuid nendestki elas Tartus ainult üks. Selle tagajärjel hakkas konvendi elu Tallinnas raugema, eriti 1921. aasta lõpust alates. Konvendi üleviimine Tartusse ei tulnud sellises olukorras tõsiselt kõne alla. Samal ajal arvati korporatsioon Rotalia kui Tartust eemalolev ja registreerimata korporatsioon EKL-ist välja. 62. rida: Aprillis 1923 oli saadud kolmest ruumist koosnev korter, mis asus osaliselt keldri- ja osalt esimesel korrusel. 2. augustil peeti Berliinis konvendi esimene korraline ja 3. augustil erakorraline koosolek, kus siis viimasel võttis kodumaise koondise volitusel Max Grasberg vastu Berliini konvendi esimesed tegevliikmed. Samal päeval peeti ka esimene kommerss Berliinis, mis üldjärjekorras oli kaheteistkümnes. Üritus möödus ülevas meeleolus, kus peeti traditsioonilisi kõnesid oma rahvale ja kodumaale. ~~[[De:Berlin-Charlottenburg]]~~ 1923. aasta teisel semestril oli korporatsiooni nimekirjas 12 vilistlast, 12 tegevliiget, 4 lihtliiget ja rebast. Samas ei elanud kõik nimekirjas olnud kaasvennad Berliinis. Sama aasta 10. novembril peeti Rotalia 10. aastapäevale pühendatud kommerss, mis samas jäi ka Berliini perioodi viimaseks. 22. mail 1924 otsustas konvent anda ära oma korteri ja 1. juunil lõpetati oma tegevus ametlikult. 85. rida: Kuna liikmeskonna hoogne kasv muutis Lille tänaval asunud ruumid kitsaks, kolis Rotalia 1. juulil 1932 baltisaksa [[Korporatsioon Estonia\|korp! Estonialt]] üüritud majja Tähe tänaval (Tähe tn 29), mis osteti jõukuse kasvades päriseks 1936. aastal. 1933. aasta lõpus oli Rotalias liikmeid 255-le: nendest 155 olid vilistlased, 76 tegevliikmed ning 24 lihtliikmed ja rebased. 11. ja 12. novembril 1933. aastal tähistati Rotalia 20. aasta juubelit.<ref name=":0">RA, EAA.2100.19.11</ref> Tähe tänava maja sisustati selleks puhuks uue mööbliga, anti välja Rotalia senist tegevust käsitlev album.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Korporatsioon Rotalia\|pealkiri=Korp! Rotalia 1913 - 1933\|aasta=1933\|koht=Tartu\|kirjastus=K. Mattiesen\|lehekülg=}}</ref> Samal aastal pandi alus sõprussuhetele [[:fi:Varsinaissuomalainen osakunta\|Varsinaissuomalainen osakuntaga]] (VSO) [[Helsingi]]st. 24. veebruaril 1934. a avati [[Varssavi~~\|Varssavis~~]]s korp! Rotalia koondis, mille liikmed olid Varssavi politehnikumis õppivad eesti üliõpilased.<ref name=":0" /> Veel 1940. aasta kevadsemestril elas Rotalia oma tavapärast elu. Seoses suviste sündmustega tuli aga nii Rotalia kui ka teiste "töölisvaenulike organisatsioonide" avalik tegevus Eestis katkestada. 18. juunil nõudis Tartu linnavalitsus maja üleandmist vene sõjaväele 20. juuni hommikuks – tühjana, kuid kasutamiskõlblikus korras. Rotalia arhiiv, arvepidamine ja vallasvara anti üle Tartu Ülikoolile; karikad, rapiirid jms. anti üle [[Eesti Rahva Muuseum]]ile. Kõigile oli selge, milliseks ähvardab kujuneda rahvuslike korporatsioonide lähim saatus. Konvendi volinikuks valiti confr! [[Heikki Leesment]] sen. presiidiumi, K!K!K! (konvendi koosolek) ja E!K!K! (tegevliikmete koosolek) õigustes ning need õigused kehtestati kuni järgmise korralise konvendi koosolekuni, mis toimus alles üheksa aastat hiljem võõral pinnal. 103. rida: Paralleelselt toimusid 28. jaanuaril 1950 Kanada koondise asutamine [[Toronto]]s (konvendihoone 198 Beverley St, Toronto) ja 14. juunil 1953 Austraalia koondise asutamine [[Sydney]]s. Hiljem asutati konvente üle maailma ka teistesse piirkondadesse ([[Lund]], [[Chicago]], [[Los Angeles]], [[Seattle]], [[Vancouver]], [[Montreal]] jne). Praeguseks on Rotalia tegevuse koordineerivaks keskuseks Ülemaailmne Vilistlaskogu, mille juhatus vahetub eri koondiste vahel. 1966. aastal allkirjastati sõprusleping Soome ~~[[:fi:Turun_yliopiston_varsinaissuomalainen_osakunta\|~~Turun Yliopiston Varsinaissuomalainen Osakuntaga]] ja 1975. aastal loodi ~~[[New York\|~~New Yorgis]] sõprusleping Läti [[Korporatsioon Lettgallia~~\|Korporatsioon Lettgalliaga~~]]ga. Rotalia registreeriti Tartu Riikliku Ülikooli juures 30. detsembril 1988. Mõni päev hiljem kinnitati ka Tallinna osakond [[Tallinna Tehnikaülikool\|TPI]] ja [[Tallinna Ülikool\|TpedI]] juures. 26. aprillil 1989 anti esmakordselt pärast 50-aastast vaheaega kodumaal noortele üliõpilastele Rotalia [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel\|värve]] kanda. Mais peeti esimene kommerss pärast okupatsiooni algust. ~~[[Fi:Turun yliopiston varsinaissuomalainen osakunta]]~~ Alates 1993. aasta sügisest on Rotalia valduses ka ajalooline konvendihoone Tartus, uue aadressiga Tähe 3. 2002. aastal allkirjastati sõprusleping Poola ~~[[:pl:Respublica_(korporacja)\|~~korporatsioon Respublicaga]] Varssavis. 2013. aastal peeti suurejooneliselt Tartus, Tallinnas, Torontos<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://eestielu.com/et/sundmused/kohalikud-sundmused/2160-korporatsioon-rotalia-100\|Pealkiri=Korporatsioon Rotalia - 100\|Väljaanne=Eesti Elu\|Aeg=01.11.2013\|Kasutatud=}}</ref> ja mujal korporatsiooni 100. aasta juubelit asutamisest. Juubeliüritustena külastati teisi tegevkoondiseid üle maailma, külastati Peterburi ja esimest konvendihoonet. Tallinnas toimus kontsertaktus<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://leht.postimees.ee/2588500/rotalia-tahistas-100-aastapaeva\|Pealkiri=Rotalia tähistas 100. aastapäeva\|Väljaanne=Postimees\|Aeg=07.11.2013\|Kasutatud=}}</ref> Estonia kontserdisaalis, välispoliitika teemaline konverents "Que vadis, Eesti välispoliitika?"<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://www.postimees.ee/2586446/postimees-teeb-otseulekande-konverentsilt-quo-vadis-eesti-valispoliitika\|Pealkiri=Konverents «Quo vadis, Eesti välispoliitika»\|Väljaanne=Postimees\|Aeg=07.11.2013\|Kasutatud=}}</ref> ning pidustused kulmineerusid suure kommersiga Tartus.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://tartu.postimees.ee/2592608/rotalia-pidas-vanemuises-100-aastapaeva-peo\|Pealkiri=Rotalia pidas Vanemuises 100 aastapäeva pidu\|Väljaanne=Tartu Postimees\|Aeg=11.11.2013\|Kasutatud=}}</ref> ~~[[Pl:Respublica (korporacja)]]~~ ==Korp! Rotalia põhimõtted== 121. rida: ==Korp! Rotalia liikmeskond== Korp! Rotalia liikmeskond jaguneb: #tegevliikmeteks 143. rida: == Rotalia Fondid == Rotalia fondide sihiks on toetada eestimeelseid ettevõtmisi, eelkõige hariduse omandamist, mis tagavad Eesti riigi ja rahva säilimise. Toetades üliõpilasi nende haridusteel ja ühiskondlikke organisatsioone eestimeelses tegevuses tagame Eesti haritlaskonna elujõulisuse. * Sihtasutus [[Rotalia Fond]] on asutatud Eestis Korporatsioon Rotalia Vilistlaskogu poolt, et toetada eelkõige Rotaliaga seotud tegevusi, kuid ka teisi organisatsioone loovas ning ühiskondlikus tegevuses - kultuuri, hariduse, teaduse ja avaliku elu valdkondades. * Rotalia Foundation, asukohaga Seattle WA, (USA) on andnud toetusi Eesti üliõpilastele alates 1988. aastast. ** Fondi alg- ja põhikapitaliks on olnud Tartu Ülikooli ja korp! Rotalia vilistlase [https://rotalia.ee/et/fondid/foundation/toetajad/gerhard-treuberg.html Gerhard Treubergi] pärandus. Sellest ajast on lisandunud fondi juurde mitmeid annetajaid, kes on rahastanud nimelisi stipendiume, sh. [https://rotalia.ee/et/fondid/foundation/toetajad/ene-silla.html Ene Silla] (prof, dr. Anne Jennings Smith), [https://rotalia.ee/et/fondid/foundation/toetajad/bruno-ja-helge-laan.html Bruno ja Helge Laane], [https://rotalia.ee/et/fondid/foundation/toetajad/enn-raidna.html Enn Raidna], Herbert Rebassoo, Mart Kase, Thomas Tulingu, Boris ja Asta Auksmanni, Helle Kiissi ja Lembit Kosenkraniuse nimelised stipendiumid.

Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel