Popmuusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Teostatud alajaotusteks jagamine. |
||
4. rida:
Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga [[Suurbritannia]]st, kus sellega kirjeldati ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna ''pop'' tähendab [[inglise keel]]es aga ka ootamatut esilekargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist ([[tvist]] jt 1960. aastate alguse tantsustiilid).
== Ajaloost ==
Popmuusika algusajaks võib lugeda II MS järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla [[Bing Crosby]] ja [[Frank Sinatra]].
1950ndatel aastatel said olulisteks populaarmuusika alal laulusolistid [[Dean Martin]], [[Doris Day]] jt. Tekkisid populaarmuusika mitmed alamliigid.
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti [[kommertsialiseerumine|kommertsialiseerituses]] ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.
== Iseloomustus ==
Tüüpiline popmuusika [[teos]] on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on [[salm]]ide ja [[refrään]]i vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on [[meloodia]], meeldejäävad muusikalised [[Fraas (muusika)|fraas]]id ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.
Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt armastust ja romantilisi suhteid, kuid teevad seda lihtsustatult, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.[[Musikoloogia|Musikoloogid]] peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid: ▼
* püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole;
* rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte kunstilisel kvaliteedil;
13. rida ⟶ 22. rida:
* kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut;
* tantsuks sobiv [[rütm (muusika)|rütm]].
▲Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on [[salm]]ide ja [[refrään]]i vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on [[meloodia]], meeldejäävad muusikalised [[Fraas (muusika)|fraas]]id ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.
▲Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt armastust ja romantilisi suhteid, kuid teevad seda lihtsustatult, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.
Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.
22. rida ⟶ 27. rida:
[[muusikainstrument|Instrumentidest]] domineerivad popmuusikas ([[Elektrikitarr|elektri]])[[kitarr]], [[basskitarr]], [[löökpillid]] ja (elektroonilised) [[klahvpillid]]. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll [[süntesaator]]i abil esitatult.
== Alamstiilid ==
Tuntumate popmuusikaansamblite seas on [[The Beatles]], [[The Rolling Stones]], [[Beach Boys|The Beach Boys]], The Supremes, [[Eagle|The Eagles]] ning [[ABBA]], üksikesinejate seas [[Paul Anka]], [[Elton John]], [[Sting]], [[Michael Jackson]] ja [[Madonna (laulja)|Madonna]]. ▼
Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad, näiteks, ''[[Rock'n'Rolf|rock 'n' roll]]'', ''instrumentaalne rock ([[Surf rock|surf-rock]])'', ''teenaged pop'', [[Rhythm and blues|''Rhythm and Blues'']] (k.a. ''doo wop)'', ''exotica'' ja [[Bossanoova|''bossanova'']], ''beat''-''pop'' (''Mersey-beat''), ''northern'' [[Soul|''soul'']], ''go-go'' (''shake dance'' ja ''[[funk]]''), ''country-rock'', [[Folkrokk|''folkrock'']], [[poprokk]], [[Ska|''ska'']], ''bluebeat'' ja ''[[reggae]]'', ''fruit-gum-pop'', ''glamrock'', [[elektropopp]], [[sündipopp]], [[diskomuusika]], ''indie-pop'',
== Regionaalsed stiilid ==
Algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas levinud muusikastiil levis alguses peamiselt ingliskeelses maailmas, kuid 1950ndate lõpul ka germaanikeelsetes ja prantsuskeelsetes maades ning ka romaanikeelsetes maades, sh. Lõuna-Ameerikas..
Bossanova on 1950ndate lõpus [[Brasiilia]] poppmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailamas laialt levinud stiilidest.
''Reggae'' said alguse [[Jamaica|Jamaikalt]], kuid levisid poppmuusikas väga laialdaselt 1960ndatel aastatel, jõudes 1970ndatel ja hiljem ka Eesti muusikasse..
Enamus regionaalseid populaarmuusika stiile pole nii ulatuslikku levikut leidnud (näiteks [[salsa]], Prantsuse ''chanson'', Hispaania [[Flamenko|''flamenco'']], Kreeka [[laïka]])
== Tuntumad esindajad ==
▲Tuntumate popmuusikaansamblite seas on [[The Beatles]], [[The Rolling Stones]], [[Beach Boys|The Beach Boys]], The Supremes, [[Eagle|The Eagles]] ning [[ABBA]], üksikesinejate seas [[Paul Anka]], [[Cliff Richard]], [[Elton John]], [[Sting]], [[Michael Jackson]] ja [[Madonna (laulja)|Madonna]].
== Iseloomulikumad muusikanäited ==
Mitmetes hääletustes on kõigi aegade parimaks pop-lauluks hääletatud [[John Lennon|John Lennoni]] ja [[Paul McCartney]] 1965. aastal kirjutatud "[[Yesterday]]", mida esitas ansambel [[The Beatles]], mille liikmed laulu autorid olid.
== Poppmuusika Eestis ==
Eesti poppmuusika on olnud valdavas enamuses teiste maade popplugude tõlgetele põhinev. ''[[Cover]]''<nowiki/>'ite osatähtsus Eesti poppmuusikas on isegi ERR Vikerraadio muusikavalikus 90% lähedal.
Laulusõnade tõlkijatena on suurim panus olnud [[Heldur Karmo|Heldur Karmol]], kes on teinud eestikeelsed sõnad mitmele tuhandele [[Eesti rahvaliku muusika loend|eesti rahvaliku muusika]] laulule. Väga suure arvu laulude sõnade eestindajateks on olnud [[Velly Joonas]] ja [[Reet Linna]].
Originaalne eesti poppmuusika tekkis 1950ndate aastate lõpus ja sai laiema leviku 1960ndate aastate alguses paljuski seoses siis toimunud [[Lauluvõistlus|lauluvõistlustega]]. Oluline osa oli estraadimuusika alal silma paistnud heliloojatel ja muusikutel ([[Valter Ojakäär]], [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Evald Vain]], [[Gennadi Podelski]] jt.). Kümnendi keskel tekkinud ''beat-''muusikat viljelenud ansamblid esitasid vähesel määral ka omaloomingulist originaalset muusikat.
1960ndate teisel poolel omaloomingulise poppmuusika osa kasvas. Tekkis märkimisväärne folkmuusika ja progressiivse popi ja roki laine. Märkimisväärseimad tegijatest olid ''beat''-ansamblid [[Mikronid]], [[Optimistid]], [[Peoleo (ansambel)|Peoleo]], [[Toomapojad]], [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]] jt.
Väga oluline osa Eesti poppmuusikas oli filmimuusikal ([[Uno Naissoo]] laulud ülipopulaarsele filmile "[[Viimne reliikvia]]", hiljem peamiselt elektronmuusikaga silma paistnud [[Sven Grünberg|Sven Grünbergi]] muusika filmile "[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud alpnisti hotell]]" jpm.).
1970ndatel andsid olulise panuse peamiselt [[Progressiivne rokk|progressiivset ''rock''i]] või [[Folkrokk|''folk-rock''i]] viljelenud ansamblid ([[Väntorel (ansambel)|Väntorel]] (ehk [[Keldriline Heli]]), [[Fix]], [[Ruja]] jt.).
See oli olulisel määral seotud muutustega [[Eesti Raadio]] ja [[ETV]] kavapoliitikas (paralleelkanali [[Vikerraadio]] loomine, [[ETV]] muusikalised saated), mida tehti peamiselt Soome eeskujul. See võimaldas paljudel noortel lauljatel saavutada rahva hulgas märkimisväärse tuntuse ([[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi]], [[Gunnar Graps]], jpt).
Laulutegijatest olid sel ajal edukad [[Kustas Kikerpuu]], [[Olav Ehala]] jt.
Eesti poppmuusikud saavutasid märkimisväärse koha [[NSVL|NSVLiidu]] poppmuusikas ([[Jaak Joala]], [[Anne Veski]], [[Marju Länik]]), kuid seal esitatud peamiselt vene autorite muusika ei saavutanud erilist kohta Eesti muusikas (üksikud erandid, nagu "Eilne päev"/"Pozadi krutoi povorot", välja arvatud).
Kogu maailmas levinud [[Disco|''disco''-]] ja tantsumuusika ja reggae olid 1970ndatest alates Eesti poppmuusikas olulisel kohal ([[Ele ja Kaja Kõlar]], ans. [[MERL]], ans. [[Apelsin (ansambel)|Apelsin]], )
Poppmuusikal oli oluline osa ka [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] juures (näiteks, [[Alo Mattiisen|Alo Mattiiseni]] "[[Viis isamaalist laulu]]" jt.)
Eesti sai osaleda [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlustel]] alates 1993. aastast, ja on, vaatamata algusaastatel tekkinud raskustele, teinud seda küllaltki edukalt. Eesti popp-rokk-laul võitis [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse 2001.]] aastal ([[Ivar Must]], sõnad [[Maian-Anna Kärmas]]: "[[Everybody]]", esit. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]).
Eesti poppmuusikas on olemas märgatav suundumus [[Etnopopp|etnopopi]] ja maailmamuusika poole (ans. [[Kukerpillid]], ans. [[Justament]], ans. [[Ummamuudu]], ans. [[Curly Strings]] jt.) ja [[Alternatiivne muusika|alternatiivse muusika]] suundades ([[Mr. Lawrence]], ans. [[Smilers]], [[Ewert Sundja|Ewert]] and the Two Dragons, [[Erki Pärnoja]] jt.).
Originaalse eesti poppmuusika osakaal [[Rahvusringhääling|Rahvusringhäälingu]] kuulatavaima programmi [[Vikerraadio]] nn. kodumaise muusika valikus on umbes 10% suurusjärgus või veelgi väiksem. Tõlkelood ehk ''cover''id on seega suures ülekaalus.
Olulise panuse originaalse Eesti poppmuusika osas on andnud lauluvõistlused, viimastel aastatel lauluvõistlus "[[Eesti Laul]]", mille võitja on ka Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni Lauluvõistlustel]] esindav lugu.
▲Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks ''[[Rock'n'Rolf|rock 'n' roll]]'', ''instrumentaalne rock ([[Surf rock|surf-rock]])'', ''teenaged pop'', ''beat''-''pop'' (''Mersey-beat''), ''northern'' [[Soul|''soul'']], ''go-go'' (''shake dance'' ja ''[[funk]]''), [[Folkrokk|''folkrock'']], [[poprokk]], [[Ska|''ska'']] ja ''[[reggae]]'', ''fruit-gum-pop'', [[elektropopp]], [[sündipopp]], [[diskomuusika]], ''indie-pop'', [[etnopopp]], [[religioosne popp]], ''[[J-pop]]'' jt.
[[Kategooria:Muusikastiilid]]
| |||