Redaktsioon: 23. juuli 2019, kell 16:04 (redigeeri) Teet Kalm (arutelu \| kaastöö) (lisatud mõned lingid ja paar viga parandatud) Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2019, kell 16:32 (redigeeri) (eemalda) Teet Kalm (arutelu \| kaastöö) (Rohkem kujunemislugu) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
== Kujunemine ja ajalugu == ~~Üsna~~Ollakse ~~üksmeelne seisukoht on~~üksmeelel, et kanahaud on [[Termokarst\|termokarstiline]] nõgu ehk [[söll]] ([[sulglohk]]), mis on tekkinud enam kui 12000 aastat tagasi hilisjääajal [[Moreen\|moreeni]] sisse jäänud jääpanga sulamisel, mille tõttu ümbritsevad setted varisesid tekkinud auku. Otepää kõrgustiku põhjapoolses osas asunud termokarstilistest jääjärvedest, aga ka Elva jõe ürgoru külgedelt valguv vesi kogunes Elva kohale, loodes asunud mandrijää serva taha, moodustades kohaliku jääpaisjärve ja põhjustades järve põhja setete kuhjumist, millest tekkis [[Elva liivik]]. Hiljem, kui mandrijää serv loode poole taganes, valgus vesi jääpaisjärvest välja põhja ja kirde poole, alguses jääalust orgu mööda, hiljem maa pealt. Liiva sisse jäi hulganisti suuri jäätükke, millest tekkis Elva liivikusse hulk sölle, näiteks praegused Arbi ja Verevi järve asemed.<ref>{{Netiviide\|Autor=Karl Pärna\|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340391/297770/page/14\|Pealkiri=Elva liivik, selle kujunemine ja kujunemisaegne hüdrograafia\|Väljaanne=Eesti Loodus nr. 3/1958\|Aeg=06.1958\|Kasutatud=24.07.2019}}</ref> ~~See~~Kanahaud on mõõtmetelt Eesti suurim ja sügavaim keskkonnaregistris registreeritud sulglohk. 1960-ndate keskel rajati Kanahauda suusahüppetrampliin (praeguseks lammutatud, betoonist trampliin alles), maandumisnõlv ja kohtunikemaja (praegu alles vundament). 15.01.2015 moodustas Vabariigi valitsus otsusega nr. 7 "Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" sulglohuga ligikaudu samades piirides maastikukaitseala, mille põhieesmärk oli täiendavalt kaitse alla võtta sulglohus ja selle ümber kaitsev mets, mis kaitseb sulglohu nõlvu erosiooni eest. Lohu järskudel nõlvadel kasvav salumets, mis on oma raieküpsuse ületanud, teeb selle Eestis ainulaadseks. Maastikukaitseala võimaldas ala määrata sihtkaitsevööndiks, mille kogupindalaks sai 4,6 hektarit. Selles kaitsevööndis on keelatud igasugune majandustegevus, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul.<ref>{{Netiviide\|Autor=Mati Raidma\|URL=https://www.envir.ee/sites/default/files/kanahaua_seletuskiri.pdf\|Pealkiri=Vabariigi Valitsuse määruse „Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri\|Väljaanne=Riigi Teataja\|Aeg=30.01.2015\|Kasutatud=23.07.2019}}</ref> Uue kaitsekorraga loodetakse, et hooldusraiete lõpetamine muudab selle pikapeale loodusmetsakoosluseks ja inimtegevuse jäljed ei ole varsti enam näha.<ref name=":0" /> Kaitsekorralduskavas 2016-2025 on kavandatud matkaradade väljaehitamine ja trepi rajamine suusahüppetorni kohale, kus suusatajad mäest üles liikusid., vajadusel vaadete == Etümoloogia ==

Kanahaua sulglohk: erinevus redaktsioonide vahel

Kanahaua sulglohk (muuda)

Redaktsioon: 24. juuli 2019, kell 16:32