Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://www.ester.ee ESTER] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta.

Aastatel 2001–2007 töötas Eesti Kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus "[[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 2524.0207.20182019)</ref>

2016–2023 töötab Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel "[[Eesti-uuringute Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute Tippkeskus] (vaadatud 2524.0207.20182019)</ref>

2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref>

Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref>

Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on aastal 1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i juurde asutatud [[folkloor]]i kesk[[arhiiv]].<ref>[http://www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt huvilisi.

Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste väljaannete toimetamise ja kirjastamisega. Näiteks koostatakse ja avaldatakse alates aastast 1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> ja Mäetagused;<ref name="Mäetagused">[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 0424.0907.20172019)</ref>, ja Mäetagused;<ref name="Mäetagused"/>, samuti rahvusvahelist ajakirja "Incantatio"e<ref>[https://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] (vaadatud 2524.0207.20182019)</ref>, rahvausundile pühendatud aastaraamatut Sator;<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet Reetor; artiklikogumike sarja Tänapäeva folkloorist jt. trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e.

Tänaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/andmebaasid.html Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 0324.1007.20172019)</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid](vaadatud 0324.1007.20172019)</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/digihumanitaaria.html EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref>

Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK](vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [http://krzwlive.kirmus.ee/ Kreutzwaldi sajand]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija.

Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share lehele,<ref>[https://metashare.ut.ee META-SHARE] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> praeguseks on lisatud sinna tekstid "1001 lastemängu aastast 1935".<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref>

Kõige kesksem andmebaas EKMis on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda EKMi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref> Praeguseks on Kivikeses 335668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 2924.1007.20172019)</ref>