Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
143. rida:
Kuigi Saksa armee peaeesmärgiks oli Pariis, siis takistasid vägede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad [[Liège]] ja [[Namur]], mis takistasid [[Maas]]i jõe ületamist. Väike, kuid tänu [[Kongo Vaba Riik|kolooniatele rikas]] [[Belgia Kuningriik]] investeeris märkimisväärsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mõlemad kindlused koosnesid 40 km ümbermõõduga kaitserajatistest ja sõltumatutest [[fort]]idest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtükkide mürskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning ümbritsetud ligi 10 meetri sügavuste kraavidega. Kindluste [[garnison]]ide suurus oli ligi 40 000 meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mõne päevaga vallutada tänu 420 mm [[Friedrich Krupp AG|Krupp]]i ja 305 mm [[Škoda Holding|Škoda]] hiid[[haubits]]atele, mis pommitasid [[raudbetoon]]ist forte kuni 900 kg [[mürsk]]udega. Liège langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.<ref name="keegan"/>
[[File:Stabilization of Western Front WWI.PNG|thumb|Läänerinne 1914. aastaks]]
14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi [[Lotring]]is. Nelja päevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme päevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rünnakut olid alustanud. Põhja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee üritasid anda sakslastele lööki läbi [[Ardennid]]e metsade, kuid löödi rohkete kaotustega tagasi.<ref name="keegan"/>
Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes [[Pariis]]ile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. [[Marne'i lahing]] ([[5. september|5.]]–[[6. september|6. septembril]] 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid [[Joseph Joffre]] juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel [[positsioonisõda]], mille rinde pikkus oli 720 km.
===Sõjategevus Idarindel===
{{Vaata|Idarinne (Esimene maailmasõda)}}, ''[[Galiitsia rinne]]''
|