190
muudatust
(rohkem etümoloogiat) |
(lisatud mõned lingid ja paar viga parandatud) |
||
== Kujunemine ja ajalugu ==
Üsna üksmeelne seisukoht on, et kanahaud on [[Termokarst|termokarstiline]] nõgu ehk [[söll]] ([[sulglohk]]), mis on tekkinud enam kui 12000 aastat tagasi hilisjääajal [[Moreen|moreeni]] sisse jäänud jääpanga sulamisel, mille tõttu ümbritsevad setted varisesid tekkinud auku. See on mõõtmetelt Eesti suurim ja sügavaim keskkonnaregistris registreeritud sulglohk.
1960-ndate keskel rajati Kanahauda suusahüppetrampliin (praeguseks lammutatud, betoonist trampliin alles), maandumisnõlv ja kohtunikemaja (praegu alles vundament).
1964. aastal 9. septembri otsusega nr. 99 "Looduse kaitsest Tartu rajoonis" võttis Tartu rajooni TSN Täitevkomitee Kanahaua riikliku kaitse alla kohaliku tähtsusega maastiku üksikobjektina. Eesti Vabariigi alguses sai sellest vana kaitsekorraga
15.01.2015 moodustas Vabariigi valitsus otsusega nr. 7 "Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" sulglohuga ligikaudu samades piirides maastikukaitseala, mille põhieesmärk oli täiendavalt kaitse alla võtta sulglohus ja selle ümber kaitsev mets, mis kaitseb sulglohu nõlvu erosiooni eest. Lohu järskudel nõlvadel kasvav salumets, mis on oma raieküpsuse ületanud, teeb selle Eestis ainulaadseks. Maastikukaitseala võimaldas ala määrata sihtkaitsevööndiks, mille kogupindalaks sai 4,6 hektarit.
Kaitsekorralduskavas 2016-2025 on kavandatud matkaradade väljaehitamine ja trepi rajamine suusahüppetorni kohale, kus suusatajad mäest üles liikusid.
|
muudatust