Kanahaua sulglohk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Konguta→Elva |
Igasugust lisainfot |
||
2. rida:
'''Kanahaua sulglohk''' on [[sulglohk]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]].
Sulglohk võeti 1964. aastal kaitse alla ('''Kanahaua sulglohu kaitseala'''; pindala
Sulglohk on geoloogiliselt [[termokarst]]ilise tekkega ja selle sügavus on 25<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/> (vanematel andmetel 21 m)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kanahaua_sulglohu_kaitseala|Pealkiri=Kanahaua sulglohu kaitseala|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia, 12. köide (2003)|Aeg=2011|Kasutatud=23.07.2019}}</ref>. Läbimõõt ida-lääne suunal 300 m, põhja-lõuna suunal 250 m. Servast umbes 3 m allpool on 15-20 m laiused terrassid. Lohu põhjas, kus puudub äravool, on väike lage madalsoo.<ref>{{Netiviide|Autor=Gea Järvela|URL=http://www.vvvs.ee/failid/Kanahaud.doc|Pealkiri=Kanahaua sulglohk|Väljaanne=|Aeg=21.04.2002|Kasutatud=23.07.2019}}</ref> Järskudel 25-30-kraadise kallakuga nõlvadel kasvab mets. Lõunaveerel on asunud suusahüppetorn, alles on kohtuniketorni jäänused. Suusahüppetornini on omal ajal rajatud tee.<ref>{{Netiviide|Autor=Keskkonnaamet|URL=https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kanahaua_kkk.pdf|Pealkiri=Kanahaua maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025|Väljaanne=Keskkonnaamet|Aeg=2015|Kasutatud=23.07.2019}}</ref> Sulglohu terrassile suundub jalutusala.
== Kujunemine ja ajalugu ==
Üsna üksmeelne seisukoht on, et kanahaud on termokarstiline nõgu ehk söll (sulglohk), mis on tekkinud enam kui 12000 aastat tagasi hilisjääajal moreeni sisse jäänud jääpanga sulamisel, mille tõttu ümbritsevad setted varisesid tekkinud auku. See on mõõtmetelt Eesti suurim ja sügavaim keskkonnaregistris registreeritud sulglohk.
1960-ndate keskel rajati Kanahauda suusahüppetrampliin (praeguseks lammutatud), maandumisnõlv ja kohtunikemaja (praegu alles vundament).
1964. aastal 9. septembri otsusega nr. 99 "Looduse kaitsest Tartu rajoonis" võttis Tartu rajooni TSN Täitevkomitee Kanahaua riikliku kaitse alla kohaliku tähtsusega maastiku üksikobjektina. Eesti Vabariigi alguses sai sellest vana kaitsekorraga hoiuala/piiranguvööndi tüüpi objekt, mis lubab muuhulgas mõõdukat majandustegevust (näiteks puude harvendamist), telkimist ja lõkke tegemist.
15.01.2015 moodustas Vabariigi valitsus otsusega nr. 7 "Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" sulglohuga ligikaudu samades piirides maastikukaitseala, mille põhieesmärk oli täiendavalt kaitse alla võtta sulglohus ja selle ümber kaitsev mets, mis kaitseb sulglohu nõlvu erosiooni eest. Lohus kasvav salumets, mis on oma raieküpsuse ületanud, teeb selle Eestis ainulaadseks. Maastikukaitseala võimaldas ala määrata sihtkaitsevööndiks, mille kogupindalaks sai 4,6 hektarit. Sel kaitsevööndis on keelatud igasugune majandustegevus, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul.
== Viited ==
| |||