Metsavendlus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
→Jaan Rootsi salk: Fixed typo Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus |
||
79. rida:
Sügisel 1951 ehitas Rootsi salk endale uue punkri Taevaskoja lähedale, Suure-Taevaskoja kaljust umbes 400 m lõuna poole. Punker koosnes kahest ruumist. Eesruumis hoiti toiduaineid, joogivett ja küttepuid ning tagumine ruum oli eluruum. Vesi oli raudvaatides, liha ja hakkliha hoiti puupüttides ning võid kastides ja püttides. Varutud oli ka kartulit ja jahu, sest punkris küpsetati leiba. Kõik talveks vajalik muretseti juba sügisel valmis. Tagumises ruumis oli ahi ja kahekordsed narid kümnele mehele. Korsten torgati välja ainult ahju kütmise ajal, mis toimus tavaliselt öösel. Punkri sissepääsu kattis luuk, millel kasvas väike kuusk, luugi alt viis redel punkrisse. Talv veedeti punkris ning retkedel ei käidud, et mitte jätta lumele reetlikke jälgi. Väljas käidi vajaduse korral ainult lumesaju ja tuisu ajal.
Pärast aastatepikkust üritamist Rootsi salka sisseimbuda õnnestus julgeoleku agendil Eduard Kasesalul võita Rootsi salga usaldus. 6. juunil 1952 õnnestus julgeolekul enamus Rootsi salgast Räpina lähedal Ristipalos lõksu meelitada. Tekkinud tulevahetuses tšekistidega hukkus Jaan Roots ja veel neli tema salga liiget. Salga järelejäänud liikmed [[August Sabbe]] (Sabe), Jaan Vigel, Ludvig Juks ja Elmar Kurvits, jäädes ilma juhita, aktiivselt enam ei tegutsenud. Kuna Ristipalos julgeolek kedagi elusalt kätte ei saanud, jäid allesjäänud mehed Taevaskoja punkrisse edasi ning kasutasid seda talviti kuni 1954. aasta veebruarini. 3. veebruaril 1954 sattus juhuslik möödamineja punkri asukoha peale, vajudes jalgupidi auku, kust kütmise ajal korsten välja torgati. Kuna seda meest salga liikmed ei usaldanud, kuid ei tahtnud teda ka maha lasta, otsustati punker maha jätta. Pärast Taevaskojast lahkumist varjas iga mees end omaette. Omavaheliseks sidepidamiseks olid neil postkastid, maasse kaevatud piimanõud, kuhu jäeti aeg-ajalt üksteisele kirju. 1954. aasta lõpul tulid Juks ja Vigel metsast välja ja legaliseerusid. Järgmisel aastal nad aga arreteeriti ja mõisteti vangilaagrisse. Kurvits legaliseerus 1956. aastal, kuid teda ei
=== Eesti Vabastamise Komitee ===
|