Risti raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisatud veetorn |
|||
20. rida:
Läbi Risti, kui Läänemaa piiripunkti, viidi Siberisse enamik läänlasi, kellele lisandus ka [[Pärnumaa]], praeguse [[Rapla maakond|Raplamaa]], [[Hiiumaa]] ja [[Vormsi]] rahvast. Kokku küüditati läbi [[Risti]] ligi 3000 inimest. <ref>[http://avasta.laanemaa.ee/risti_raudteejaam.html Risti raudteejaam, Avasta Läänemaa]</ref>
== Risti raudteejaama veetorn ==
Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning arvatakse, et veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli aruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar. Torni alumisel korrusel asub veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Tänaseni on säilinud veemõõdulatt ning metallist uhke keerdtrepp.
Tööstuspärandi turismiprojekti (originaalnimi Revival of Industrial Heritage for Tourism Development, inglise keelne lühend Industrial Heritage) raames renoveeriti veetorn tänu millele avaneb võimalus näha veetorni sisemusse. Mööda ajaloolist keerdtreppi on võimalik minna torni teisele korrusele, kus on näha veepaak, milles ka reaalselt vett hoiti. Teiselt korruselt avaneb ilus vaade ka tervele Risti alevikule. Torni esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ning infostendide/näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. Infotahvlid paigaldatakse ka väljapoole veetorni ennast. Tänu nendele on võimalik tutvuda raudteejaama, veetorni ja ronge puudutavate detailide ja ajalooga. Infotahvlid varustatati heliga, mis annavad edasi tolleaegset elu raudteejaamas. Lisaks märgitakse ka selfie koht koos juhtnööridega endast pildi tegemiseks koos torniga.
<br />
== Pildid ==
<gallery>
| |||