Füüsikaline suurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Füüsikaline suurus''' on füüsikalise objekti [[mõõtmine|mõõdetav]] [[omadus]] või [[olek]], mida saab matemaatiliselt tõlgendada [[suurus]]ena ja mis võimaldab inimeselantud objekti [[tähis]]e ning [[mõõtühik]]u abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha [[Mass|massiks]] 13 kg on 13 füüsikalise suuruse -- massi suurus ja kg mõõtühik milles massi mõõdeti.

Füüsikalised suurused on näiteks [[skalaarne suurus|skalaarsed suurused]], [[vektorsuurus]]ed või üldiselt [[tensorsuurus]]ed.
 
Suurust väljendatakse suuruse ja mõõtühiku korrutisena. Kuigi mõõtmisel saadakse suuruste [[väärtus]]eks alati [[ratsionaalarv]]ud, vaadeldakse füüsikateooriates suurusi tavaliselt [[reaalarv]]ulistena.
 
== Ühikud ja dimensioonid ==
===Ühikud===
{{Peamine artikkel|Mõõtühik}}
 
Üldiselt eelistatakse ja eeldatakse tänapäeval [[SI|SI-süsteemi]] ühikute kasutamist nende laialt levinud rakendatavuse ja hõlpsa kasutuse tõttu. Seejuures võib füüsikalise suuruse -- massi, mida märgitakse sümboliga ''m,'' ühikuks olla [[Kilogramm|kilogrammid]] (kg), [[Nael (massiühik)|naelad]] (lb), või [[Dalton|daltonid]] (Da).
 
===Dimensioonid===
{{Peamine artikkel|Dimensionaalanalüüs}}
 
[[Dimensioon|Dimensiooni]] mõiste füüsikas võttis esmakordselt kasutusele [[Joseph Fourier]] aastal 1822.<ref>Fourier, Joseph. ''[[Théorie analytique de la chaleur]]'', Firmin Didot, Paris, 1822. (In this book, Fourier introduces the concept of ''physical dimensions'' for the physical quantities.)</ref> Tava kohaselt rühmitatakse füüsikalised suurused dimensioonide alusel vastavalt põhisuurustele, millel igaühel on oma dimensioon.
 
== Põhisuurused ==
Põhisuurusteks on suurused mis on looduses eristatavad ja mida ei saa avaldada läbi teiste suuruste. Seega saab kõiki teisi suurusi esitada läbi erinevate põhisuuruste kombinatsioonide. Seitse põhisuurust on loetletud [[Rahvusvaheline suuruste süsteem|Rahvusvahelises suuruste süsteemis]] (ISQ) ja neile vastavas SI-süsteemi ühikud, mis on näidatud allolevas tabelis. Kasutusel on olnud ka teiste konventsioonide põhjal loodud ühikute süsteeme nagu [[CGS]] ja [[MKSA-süsteem|MKSA]].
 
{| class="wikitable"
|+ style="font-size:larger;font-weight:bold;"|[[Rahvusvaheline suuruste süsteem|Rahvusvahelise suuruste süsteemi]] põhisuurused
! scope="col" width="100" | Suuruse nimi/ed name/s
! scope="col" width="100" | (Tavalised) Suuruse sümbol/id
! scope="col" width="100" | SI ühiku nimi
! scope="col" width="100" | SI ühiku sümbol
! scope="col" width="100" | Dimensiooni sümbol
|-
| [[Pikkus]], laius, kõrgus, sügavus, vahemaa
| ''a, b, c, d, h, l, r, s, w, x, y, z''
| [[meeter]]
| m
| L
|-
| [[Aeg]]
| ''t'', ''τ''
| [[sekund]]
| s
| T
|-
| [[Mass]]
| ''m''
| [[kilogramm]]
| kg
| M
|-
| [[Temperatuur]]
| ''T'', ''θ''
| [[kelvin]]
| K
| Θ
|-
| [[Ainehulk]]
| ''n''
| [[Mool]]
| mol
| N
|-
|[[Elektrivoolu tugevus]] || ''i, I''
| [[amper]]
| A
| I
|-
|[[Valgustugevus]] || ''I<sub>v</sub>''
| [[kandela]]
| cd
| J
|-
| [[Nurk]]
| ''α'', ''β'', ''γ'', ''θ'', ''φ'', ''χ''
| [[radiaan]]
| rad
| 1
|-
| [[Ruuminurk]]
| ''ω'', Ω
| [[steradiaan]]
| sr
| 1
|-
|}
 
Tabeli viimased kaks nurga ja ruuminurga nurgaühikut on SI-süsteemi lisaühikud mida käsitletakse [[Dimensioonita suurus|dimensioonitute suurustena]]. Lisaühikuid kasutatakse eesmärgiga, et hõlbustada eristamise ''tõeliselt dimensioonitute'' suuruste ja ''nurkade'' vahel.
 
==Vaata ka==
*[[suurusSuurus]]
*[[füüsikalisteFüüsikaliste suuruste loend]]
*[[dimensioonitaDimensioonita suurus]]
*[[füüsikalineFüüsikaline konstant]]
 
== Viited ==
{{Viited
}}
[[Kategooria:Füüsikalised suurused| ]]
[[Kategooria:Füüsika]]