Petserimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eemaldasin vana toimetamismärkuse
Resümee puudub
19. rida:
'''Petserimaa''', ka '''Petseri maakond''' oli [[Eesti]] maakond aastail [[1920]]–[[1944]], [[maakonnalinn]] oli [[Petseri]].
 
==PetserimaaPetseri maakonna vallad==
Petseri maakond asutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt mais 1918, see koosnes [[Slobodka vald|Slobodka]], [[Petseri vald|Petseri]] ja [[Pankjavitsa vald]]adest ning [[Irboska vald|Irboska val]]la väiksemast läänepoolsest osast. Samal aastal arvati Petserimaa [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] koosseisu.{{lisa viide}}
 
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka [[Setumaa]] ning viimasega piirnevad [[Pihkva kubermang]]u alad. Eesti valdusse said [[Petseri]] ja veel mõned suuremad asulad nagu [[Irboska]] ja [[Laura]].{{lisa viide}}
 
[[1934]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa elanikest [[venelased|venelasi]] 65,06%, [[eestlased|eestlasi]] 32,36% ja [[lätlased|lätlasi]] 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt [[vene keel|venekeelsed]].{{lisa viide}}
 
Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.{{lisa viide}}
 
Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi 1940. [[15. august]]il [[1944]]. aastal eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisem [[Võru rajoon]] ja [[Põlva rajoon]]).{{lisa viide}}
 
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.{{lisa viide}}
 
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] tänini [[Tartu rahuleping]]u ja sellejärgse [[Eesti-Venemaa piir]]i kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.<ref>[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&pg=PT455&dq=%22Petseri+County%22&sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]</ref> [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele [[Eesti-Venemaa piirileping]]ule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.<ref>[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]</ref> Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013</ref><ref>[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013</ref> Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.
 
==Petserimaa vallad==
Siseministri määrusega 23. maist 1922 jagati Petserimaa alates [[1. september|1. septembrist]] [[1922]] üheteistkümneks [[vald|vallaks]] (RT 1922, 68/69):
*[[Irboska vald]]; aastast [[1939]] [[Linnuse vald (1939)|Linnuse vald]]
46. rida ⟶ 32. rida:
*[[Senno vald]]
*[[Vilo vald]]
==Ajalugu==
Petseri maakond asutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt mais 1918, see koosnes [[Slobodka vald|Slobodka]], [[Petseri vald|Petseri]] ja [[Pankjavitsa vald]]adest ning [[Irboska vald|Irboska val]]la väiksemast läänepoolsest osast. Samal aastal arvati Petserimaa [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] koosseisu.{{lisa viide}}
===Petseri maakonna moodustamine ===
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka [[Setumaa]] ning viimasega piirnevad [[Pihkva kubermang]]u alad. Eesti valdusse said [[Petseri]] ja veel mõned suuremad asulad nagu [[Irboska]] ja [[Laura]].{{lisa viide}}
===Petseri maakond Eesti Vabariigis ===
Tollase Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setud, idapoolsed alad olid aga venekeelsed. Petserimaa [[integratsioon|integreerimine]] Eestiga algas aastatel 1920–1921, kui eksisteeris [[Petserimaa maaülem]]a [[institutsioon]]. Maaülem [[Johannes Reintalu]] algatatud reformidega ühitati Petserimaa ja teostati vallareform. Petserimaa elanikud said endale ka perekonnanimed, so sada aastat hiljem kui ülejäänud Eestis. Riik toetas koolimajade ehitamist ja remontimist, õppevahendite soetamist, maksis õpetajatele üle kolmandiku võrra suuremat töötasu kui mujal Eestis. Koolikohustuse täitmine sai üldiseks, kirjaoskuse taset suudeti tõsta peaaegu kaks korda.
 
[[1934]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa elanikest [[venelased|venelasi]] 65,06%, [[eestlased|eestlasi]] 32,36% ja [[lätlased|lätlasi]] 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt [[vene keel|venekeelsed]].{{lisa viide}}
 
Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.{{lisa viide}}
====Petseri sõjaväelinnak====
Petseri maakonnas, [[Õrsava järv]]e ruumis asus [[Eesti kaitsejõud]]e [[sõjaväelinnak]], Kaitseväe Petseri laagrid: [[Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager|Petseri Põhjalaager]]<ref>[https://maps.visitsetomaa.ee/et/objekt/pohjalaager/50?map_id=5 Põhjalaager], MTÜ Setomaa Turism</ref> ([[Värska laager]]), lõuna pool aga Petseri [[Lõunalaager]] ([[Petseri laager]]). 95 hoonet, millest enamik olid puidust kergehitised, ehitati valmis ajavahemikus 1927–1932. Põhjalaagris ehitati kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. [[Õrsava järv]]e vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda. Kahe laagri vahel asus [[laskeväli]]. Värska õppelaagris peeti ka tagavaraväelaste kordusõppusi, [[Noorkotkas]]te ja [[Eesti skaudiliikumine|skautide]] laagreid ja oli ka suviti ümbruskonna põllupidajaile saaduste mahutamise turuks. [[Orava raudteejaam]]a ja Värska vahel toimis [[omnibuss]]iühendus.
 
Aprilli lõpul 1941 viidi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[182. Eesti Laskurdiviis|182. diviis]] Värskasse suvelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse.
 
Põhjalaager likvideeriti 1941. aastal, endisele laagri lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordi-platsile [[Setu Talumuuseum]]. [[Muinsuskaitseamet]] tahab [[militaarmälestis]]ena võtta kaitse alla Värskas asuva Petseri Põhjalaagri barakid<ref>Mirjam Nutov, [https://kultuur.err.ee/902520/muinsuskaitseamet-tahab-votta-kaitse-alla-petseri-pohjalaagri-barakid Muinsuskaitseamet tahab võtta kaitse alla Petseri Põhjalaagri barakid], www.err.ee, 21.01.2019</ref>. Plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik, [[Värska Vesi]], kelle huviks oli saada taas enda omandisse [[Värska]] Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil.
 
===Petseri maakonna likvideerine ===
Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi 1940. [[15. august]]il [[1944]]. aastal eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisem [[Võru rajoon]] ja [[Põlva rajoon]]).{{lisa viide}}
 
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.{{lisa viide}}
 
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] tänini [[Tartu rahuleping]]u ja sellejärgse [[Eesti-Venemaa piir]]i kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.<ref>[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&pg=PT455&dq=%22Petseri+County%22&sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]</ref> [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele [[Eesti-Venemaa piirileping]]ule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.<ref>[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]</ref> Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013</ref><ref>[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013</ref> Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.
{{commonskat|Petseri County}}
 
==Vaata ka==