Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Charles Babbage''' ([[26. detsember]] [[1791]] [[London]] – [[18. oktoober]] [[1871]]) oli inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener. Ta leiutas programmeeritava [[arvuti]] põhimõtte.
Babbage, keda paljud peavad arvuti isaks, mõtles välja esimese mehaanilise automaatkalkulaatori (arvuti) ja pani seeläbi aluse arvutite arenguloole. Tema poolvalmis arvutusmasinate osad on välja pandud
==Elukäik==
16. rida:
===Abielu, pere ja surm===
[[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St. Michaeli kirikus Teignmouthis
Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871. Ta on maetud Londoni Kensal Green Cemetery kalmistule. Horsley arvates suri Babbage neerupuudulikkuse tõttu. 1983. aastal leidis ja avalikustas Babbage'i lahkamistulemused tema poja-poja-pojapoeg. Babbage'i aju üht poolkera säilitatakse Londonis Inglismaa kirurgide kuningliku kolledži Hunteri muuseumis. Teine pool tema ajust on Londonis teadusmuuseumi näitusel.
23. rida:
==Babbage’i arvutusmasinad ==
Babbage'i arvutusmasinad olid mehaaniliste arvutusseadmete seas oma võimaluste poolest esimeste hulgas, kuid neid ei ehitatudki päris valmis. Selle põhjuseks oli enamjaolt rahapuudus, aga ka isiksuste vahelised vastuolud, näiteks tülid kuningliku astronoomi George Biddell Airyga. Babbage'i juhtimisel ehitati valmis mitu
Kuigi Babbage'i masinad olid mehaanilised ja kohmakad, sarnanes nende põhiehitus siiski tänapäeva arvuti omaga. Andmed ja mälu olid eraldi, arvuti tööd juhiti programmi abil ning masinal olid eraldi üksused andmete sisestamiseks ja väljastamiseks.
|