Erinevus lehekülje "Lihula" redaktsioonide vahel

Lisatud 128 baiti ,  1 aasta eest
Periodiseerimine korrektseks
(Periodiseerimine korrektseks)
Aastatel 1991–2017 oli Lihula [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] [[Lihula vald|Lihula valla]] keskus.
 
= =Ajalugu ==
===Muinasaeg===
 
==Kiviaeg==
Lihula linna ajalugu ulatub juba kiviaega, kui ligemale II a.t alguses oli Lihula pank kõigest laid Läänemeres. On tõenäoline, et esimesed asukad jõudsid Lihulasse II a.t jooksul, mida kinnitab ka kivikirveste leiud Lihula panga kõrvalt.<ref>/Vello Lõugas ja Jüri Selirand, Arheoloogia Eestimaa Radadel, Tallinn 1989, lk 112-113
</ref>
 
==Muinasaeg==
[[Pilt:Lihula kirik 2005.jpg|pisi|[[Lihula kirik]]]]
[[Pilt:Lihula manor house 24Sep2008.jpg|pisi|[[Lihula mõis]]a härrastemaja]]
[[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel tegi riialaste (Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]]), [[latgalid|latgalite]] ja [[liivlased|liivlaste]] vägi 1218. aastal rüüsteretke Läänemaale, mille järel kõikide sealsete kihelkondade vanemad sõlmisid nendega rahu, lubades end [[ristimine|ristida]] lasta, iga-aastast maksu tasuda ja pantvange anda<ref name="mZfjF" /> 1219. aastal määras piiskop Albert ametisse uue Lihula (Eestimaa) piiskopi [[Hermann (Eestimaa piiskop)|Hermanni]]. 1220. aastal maabus (arvatavasti [[Lindanise lahing|Revalasse tunginud]] [[Taani kuningriik|Taani]] kuningaga kooskõlastatult) Läänemaal [[Rootsi]] kuninga [[Johan I]] vägi, hõivas Lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist. Teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased, kelle jaoks oli Läänemaa lähima naabrina otseselt nende huvi- ja mõjupiirkonda kuuluv ala. Augustis piirasid nad sisse ja süütasid põlema Lihula linnuse ning purustasid sealt välja tunginud Rootsi väe. Üsna tõenäoline on, et [[Lihula lahing]]ust võtsid osa ka läänemaalased. [[Läti Henrik]]u sõnul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vähesed jõudsid [[Tallinn]]asse taanlaste juurde pageda.<ref name="Magi" /><ref name="cffhR" /><ref name="UARyq" />
 
===Keskaeg===
1224. aastal, pärast Eestimaa mandriosa lõplikku allutamist riialaste ja Taani võimule, määrati Eestimaa piiskopi Hermanni valitsemise alla [[Ugandi]]. Kuigi Läänemaa koos Lihulaga läks Riia piiskopile, jätkati mõnda aega Hermanni kutsumist Lihula piiskopiks. Hermanni ametinimetus muudeti [[Tartu piiskop]]iks 1235. aastal. Aastatel [[1234]]–[[1251]] oli Lihula [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[piiskop]]i residents.<ref name="MmYVr" />
 
Aastatel 1238–1242 ehitati [[Lihula linnus|Lihula kivilinnus]] esialgsel kujul. [[13. sajand Eestis|13.]]–[[15. sajand Eestis|15. sajandil]] oli Lihula [[Lihula komtuurkond|Lihula komtuurkonna]] keskus, [[1470. aastad|1470. aastatel]] ühendati see [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnaga]].{{lisa viide}}
 
[[Eesti keskaeg|Keskajal]] ja [[Eesti varauusaeg|varauusajal]] oli Lihula [[Lihula kihelkond|Lihula kihelkonna]] keskus.{{lisa [[1786]] asutati Lihula [[vallakool]].viide}}
Aastatel 1238–1242 ehitati [[Lihula linnus|Lihula kivilinnus]] esialgsel kujul. [[13. sajand Eestis|13.]]–[[15. sajand Eestis|15. sajandil]] oli Lihula [[Lihula komtuurkond|Lihula komtuurkonna]] keskus, [[1470. aastad|1470. aastatel]] ühendati see [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnaga]].
 
===Uusaeg===
[[Eesti keskaeg|Keskajal]] ja [[Eesti varauusaeg|varauusajal]] oli Lihula [[Lihula kihelkond|Lihula kihelkonna]] keskus. [[1786]] asutati Lihula [[vallakool]].
[[1786]] asutati Lihula [[vallakool]].{{lisa viide}}
 
[[1930]] toimus Lihula I [[laulupidu]]. 4. augustil [[1935]] avati [[Lihula Vabadussõja mälestussammas|Lihula vabadussammas]], mis lasti õhku 1948 ja taastati [[1988]]-[[1993]].{{lisa viide}}
 
Aastatel [[1931]]–[[1968]] oli [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmelisel raudteel]] [[Lihula raudteejaam]].{{lisa viide}}
 
[[1950]]–[[1961]] oli Lihula [[Lihula rajoon]]i keskus. [[1957]] moodustati Lihula Keskkoolis Eesti Rahvavabastusorganisatsioon, mis 1958 nimetati ümber [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit|Eesti Vabadusvõitlejate Liiduks]].{{lisa viide}}
 
Lihula alevi [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati aastal 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> [[1993]] sai Lihula linnaks. [[1999]]. aastal liitusid Lihula linn ja vald, [[Lihula vald|Lihula vallaks]].{{lisa viide}}
 
Lihulas on oma [[Lihula kultuurimaja|kultuurimaja]].{{lisa viide}}
 
[[Pilt:Lihula.jpg|pisi|500px|tühi|Vaade Lihula peatänavale]]