Oksitaani keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
|riigid=[[Hispaania]]s ([[Kataloonia]]), [[Prantsusmaa]]l, [[Monaco]]s ja [[Itaalia]]s|piirkond=
|rääkijad=1,5 miljonit
|keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br>&nbsp;[[itali keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[romaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[lääneromaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[galloromaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[oksitaaniromaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''oksitaani keel'''
|riik=[[Pilt:Flag of Catalonia.svg|25px|Kataloonia]] [[Kataloonia]]
|keelehoole=-
11. rida:
|kaardi allkiri=Katalaani keele leviala.
}}
[[Pilt:Occitania blanck map.PNG|pisi|480px| Keele leviala ]]
[[Pilt:Dialectes de l'occitan selon Jules Ronjat.jpg|pisi|480px| Oksitaani murded [[Jules Ronjat]]i' järgi .]]
[[Pilt:Okcitanio kaj Aragono en 1213.svg|pisi| [[Oksitaania]] ja [[Aragón|Aragoonia]] enne [[1213]]. aasta [[Muret lahing]]ut [[Toulouse]]i lähedal ]]
'''Oksitaani keel''' (''Lenga d'òc'', ''Occitan'', varem ka '''provansi keel''' või '''provanssaali keel''') on [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv keel, mida kõneldakse [[Hispaania]] kirdeosas ([[Kataloonia]]s), [[Monaco]]s, [[Prantsusmaa]] lõunaosas ning [[Itaalia]]s. Seda piirkonda nimetatakse kokkuvõtlikult Oksitaaniaks. Samuti kõneldakse oksitaani keelt väikeses [[enklaav]]is [[Guardia Piemontese]]s ([[Kalaabria]]s, Itaalias). Keele ühtsuse suhtes on keeleteadlased eri seisukohtadel ning vahel peetakse oksitaani keelt [[makrokeel]]eks. Mõned allikad peavad oksitaani keele haruks ka [[katalaani keel]]t, mis on mõnele oksitaani dialektile (nt [[gaskooni keel]]ele) sama lähedane kui oksitaani dialektid üksteisele. 19. sajandi lõpuni peetigi katalaani keelt oksitaani dialektiks.<ref>{{cite book|last1=Friend|first1=Julius W.|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|date=2012|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=0-230-36179-X|page=80|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA80|accessdate=5. märts 2016}}</ref>
 
Tänapäeval on oksitaani keelel ametliku keele staatus [[Kataloonia]]s, kus [[Val d'Aran]]is kõneldakse gaskooni keele Arani murrakut.<ref>KAtaloonia autonoomiastatuut, artikkel 6.5 Kataloonia 2006. aasta statuudis ([http://www.parlament-cat.net/porteso/estatut/estatut_angles_100506.pdf Parlament-cat.net] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130826045656/http://www.parlament-cat.net/porteso/estatut/estatut_angles_100506.pdf |date=26 August 2013 }}</ref> Oksitaani lähim sugulaskeel on [[katalaani keel]].<ref>{{harvnb|Smith|Bergin|1984|p=9}}</ref> 2010. aasta septembrist peab [[Kataloonia parlament]] oksitaani keele Arani murrakut eelistatavaks ametlikuks keeleks Val d'Aranis.
'''Oksitaani keel''' (''Lenga d'òc'', ''Occitan'', varem ka '''provansi keel''') on [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv keel, mida kõneldakse [[Hispaania]] kirdeosas ([[Kataloonia]]s), [[Monaco]]s, [[Prantsusmaa]] lõunaosas ning [[Itaalia]]s.
 
Ajalooliselt on kogu oksitaani keele kohta kasutatatud sünonüümidena nimetusi [[Limousini dialekt]] (''Lemosin''), [[Languedoci dialekt]] (''Lengadocian''), [[gaskooni dialekt]] ja hilisemal ajal ka [[provanssaali dialekt]] (''Provençal'', ''Provençau'' või ''Prouvençau''). Tänapäeval tähistab nimetus "Provençal" peamiselt oksitaani murret, mida kõneldakse Kagu-Prantsusmaal [[Provence]]'is.<ref>{{cite book |last=Dalby |first=Andrew |authorlink=Andrew Dalby |title=Dictionary of Languages |url=http://www.bloomsbury.com/ |accessdate=8. november 2006 |edition=1st |year=1998 |publisher=Bloomsbury Publishing plc |isbn=0-7475-3117-X |page=468 |chapter=Occitan }}</ref>
[[Pilt:Occitania blanck map.PNG|pisi|480px| Keele leviala ]]
 
Erinevalt suurtest romaani keeltest nagu [[prantsuse keel|prantsuse]] või [[hispaania keel]], ei ole oksitaani keelel ühtset kirjakeelt ning Prantsusmaal, mis hõlmab suurema osa Oksitaaniast, puudub oksitaani keelel ametlik staatus. Selle asemel kasutatakse oksitaani keele jaoks eri kirjaviise, millest mõni on murdeülene, mõni aga põhineb ühel murdel. Kirjakeele väljakujunemist takistab oksitaani keele taandumine igapäevasest kõnepruugist Lõuna-Prantsusmaal ning suured erinevused oksitaani murrete fonoloogias ja sõnavaras.
[[Pilt:Dialectes de l'occitan selon Jules Ronjat.jpg|pisi|480px| Oksitaani murded [[Jules Ronjat]]i järgi ]]
 
Põhja- ja idamurretel on ühiseid morfoloogilisi ja foneetilisi jooni [[galloitaalia keeled|galloitaalia]] ja [[Oïl' keeled|Oïl' keeltega]] (nt [[nasaalvokaal]]id, lõppkonsonantide kadu, sõnaalguse ''cha/ja-'' ''ca/ga-'' asemel, [[uvulaarne R]], ümardatud esivokaal {{IPA|/ø/}} diftongi asemel ja konsonandiesine poolvokaal {{IPA|/w/}} {{IPA|/l/}} asemel), samas kui lõunamurded jagavad enam ühisjooni [[iberoromaani keeled|iberoromaani keeltega]] (nt [[beetatsism]], helilised frikatiivid vokaalide vahel heliliste klusiilide asemel ning -''ch''- -''it''- asemel) ja gaskooni murdel on rida omapäraseid jooni, mis puuduvad teistest murretest (nt {{IPA|/h/}} {{IPA|/f/}} asemel, {{IPA|/n/}} kadu vokaalide vahel, vokaalidevaheline ''-r-'' ja sõnalõpu ''-t/ch'' keskaegse ''-ll-'' asemel). Murretel on ka suured leksikaalsed erinevused. Mõnes murdes on ühised sõnad prantsuse keelega, teistel aga katalaani ja hispaania keelega (''maison''/''casa'' "maja", ''testa''/''cap'' "pea", ''petit''/''pichon'' "väike", ''achaptar''/''crompar'' "ostma", ''entendre''/''ausir'' "kuulma", ''se taire''/''se calar'' "vaikima", ''tombar''/''caire'' "kukkuma", ''p(l)us''/''mai'' "rohkem", ''totjorn''/''sempre'' "alati" jne). Sellegipoolest on murrete vahelise vastastikuse arusaadavuse määr suur.
{{-}}
 
Oksitaani keele pikaajaline säilimine on tõsises ohus. [[UNESCO]] [[Ohstatud keelte punane raamat]]<ref>{{cite web|url=http://www.unesco.org/culture/languages-atlas/index.php|title=UNESCO Atlas of the World's Languages in danger|website=www.unesco.org}}</ref> arvab oksitaani keele kuuest põhimurdest neli (Provençal, [[Auvergnat' murre|Auvergnat]], Limousin ja Languedocien) tõsiselt ohustatud keelte hulka, ülejäänud kaks ([[gaskooni keel]] ja [[Vivaro-Alpi murre]]) aga kindlalt ohustatuteks.
 
Eesti tõlkija ja kirjanik [[Johannes Semper]] on oksitaani keelt iseloomustanud järgnevalt: "See keel on võrreldes prantsuse raamatuliseks tardunud keelega kaugelt mahlakam, konkreetsem, helisevam, nagu seda meil on näiteks võru murral kirjakeele kõrval."<ref>Johannes Semper. "Frédéric Mistrali puhul". Looming 7/1930; ka Semperi kogumikus "Mõtterännakud III", Tallinn: Eesti Raamat, 1977</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
[[Pilt:Okcitanio kaj Aragono en 1213.svg|pisi| [[Oksitaania]] ja [[Aragón|Aragoonia]] enne [[1213]]. aasta [[Muret lahing]]ut [[Toulouse]]i lähedal ]]
* [[Aragóni kuningriik]] ja [[Aragóni kroon]]
* [[Bernart de Ventadorn]]
* [[Limousin]] ja [[Provence|Provanss]]
 
{{puhasta}}
 
==Välislingid==