Rakvere ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rakvere ordulinnus ''' asub [[Lääne-Virumaa]]l [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]]. ja taSee on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, – [[Tarvanpää linnus]], mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.

14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena [[lubjamört|lubjamördil]], kus on kasutatud lisaks [[maakivi|maa-]] ja ümarate [[lubjakivi]]dele ka murtud [[paekivi|paasi]]. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit janing selle peal oliasus [[ulgtald]]adele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolmel korral kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärastebakorrapärast nelinurka.

Pärast [[Jüriöö ülestõus]]u läks Rakvere linnus [[Mõõgavendade ordu|ordu]] valdusessevaldusse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav [[parham-müür]]iga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed.

Bm03021am.jpg|Linnuse vaade aastast 1782.

File:BM08041Am.jpg|Rakvere ordulinnuse varemed 1794. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis, Johann Christoph Brotze kogust

Linnuse põhjaosa kujundati [[konvendihoone]]ks. Enam-vähem pidev ehitamine jätkus kuni [[16. sajand]]i alguseni. Lõunatiiva ehitamisgaehitamise üheaegseltajal ühtlustati ka teiste müüride kõrgused ja ehitati kaks flankeeruvat nurgatorni ning idavärava kompleks. Selleks ajaks kujutasoli Rakvere ordulinnus endastsaanud võimsatvõimsaks, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksikompleksiks. NejakandilisedNeljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvdeletulirelvade jaoks määratudjäetud laskeavadega. Linnuse üks edelas asuv torn ehitati [[rondeel]]i ehk ümmarguse suurtükitornina, ja nüüdmillega sai linnus omale ka konventaalsepiirkondse ehitise kuju, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis oli esimese korrusel võlvitud. Linnusesse sissepääs kujutas endast suurt väravaehitist, kus asusid kaks idaväravat, millest üks oli varustatud tõstesillaga ja niinimetatud "hundiauguga" ning sisemise [[langevõre]]ga. Väravaehitusega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel oli kamina ja [[hüpokaustahi|hüpokaustahjuga]] vahiruum.

[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] [[1558]]. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras enda allahõlmas 4,5 hektari suurusesuurust maa-ala. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Siis ehitati põhja- ja lõunakülgedele [[bastion]]id ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.

Aastatel 1602–1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] taganemisel õhku lasid, ja linnus hävis.