Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}}
{{Riik
| riiginimi = Itaalia Vabariik
| omastav = Itaalia
|
| vapi_laius = 100px
| mis_vapp = embleem
| vapp = Emblem of Italy.svg
| asendikaart = Italy in European Union.svg
| deviis =
12. rida:
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Rooma]]
| riigipea_ametinimi =
| riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi = [[Giuseppe Conte]]
| pindala =
| rahvaarv = 60644550
| rahvaarv_seis = 1.01.2017
| rahvaarv_viide = <ref name="8Rqds" />
| iseseisvus = 17. märts 1861
| valuuta = [[Euro]] (EUR)<br />[[Šveitsi frank]] (CHF, [[Campione d'Italia]]s)
32. rida ⟶ 33. rida:
| märkused =
}}
'''Itaalia'''
Itaalia asub 800 km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari.
43. rida ⟶ 44. rida:
==Riik==
[[Pilt:It-map-et.png|pisi
===Riigikord===
213. rida ⟶ 214. rida:
=== Taimestik, loomastik ja looduskaitse ===
[[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Äärmiselt ohustatud kaitsestaatusega [[sitsiilia nulg]]]]
Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). Selgroogsetest on 672 liiki [[IUCNi punane nimistu]] alusel ohustatud ning 6 liiki on lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" />
301. rida ⟶ 302. rida:
==Majandus==
{{Vaata|Itaalia majandus}}
Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" />
310. rida ⟶ 311. rida:
Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" />
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2011)
|-
|
|
|-
|
|
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus▼
|-
| 74% || 67,8%
|}
▲|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<br>(2011)<ref name="cia" />'''
=== Probleemid majanduses ===
555. rida ⟶ 534. rida:
[[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|vasakul|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]]
[[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia pea igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" />
=== Maalikunst ===
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]]
11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" />
565. rida ⟶ 544. rida:
Kõrgrenessanss (''ca'' 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" />
[[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]]
[[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" />
582. rida ⟶ 561. rida:
=== Muusika ===
{{Vaata|Itaalia muusika}}
[[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]]
Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" />
620. rida ⟶ 599. rida:
==Vaata ka==
*[[Barletta väljakutse]]
*[[Islam Itaalias]]
637. rida ⟶ 615. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref>
788. rida ⟶ 765. rida:
<ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref>
}}
== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{Commonskat|Italy}}
* [http://www.fotogian.com/ FotoGian] Itaalia piltide galerii (itaalia ja inglise keeles)
* [http://kes-kus.ee/mottetute-riikide-aabits-geograafiakandidaat-hardo-aasmae-sari-meie-planeedi-mottetutest-riikidest-itaallasi-iseloomustab-tanamatus-ja-oskamatus-oma-riiki-pidada/ Itaalia, milleks?]
799. rida ⟶ 776. rida:
{{NATOriigid}}
{{
{{A-klassi artikkel}}
[[Kategooria:
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Vahemere maad]]
[[Kategooria:
|