Vīķi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Ajalugu ==

Esimesed teadaolevad omanikud olid [[Orgies|Orgised]], aastast 1637 aga Jürgen Wessel. Reduktsiooni ajal sai sellest [[riigimõis]]. Aastal 1744 kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] mõisa kindral Aleksandr Rumjantsevile, kes selle müüs baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelasele [[Jacob Johann von Sievers]]ile.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 141-142</ref> Aastal 1852 ostis mõisa parun [[Krüdener]].<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 133.</ref> Hiljem kuulus mõis [[Löwenwolde]]de suguvõsale.

 

Pärast võõrandamist oli mõisakompleks mikrobioloog August Kirhenšteini valduses, ent aastast 1927 oli selle omanikuks Läti riik.

 

 

==Mõisa suurus==

[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 158 mees- ning 175 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.</ref> Aastal 1757 kuulus mõisale kaks adramaad maad, aastal 1734 oli adramaid 2 ja 5/8, aastal 1688 aga tervelt neli. Aastal 1641 oli mõisa suurus üks adramaa.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 138</ref> Aastal 1832 oli adramaid 5 ja 18/28, aastal 1881 aga 4 ja 14/80, lisaks veel 4 ja 4/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 127.</ref>

 

 

 

==Pildid==

<gallery>

Vīķi mõisa tagakülg.JPG|

Vīķi Manor 2012.JPG|

 

==Viited==

{{viited}}