Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 226 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
 
{{Riik
| riiginimi = Venemaa Föderatsioon
| omastav = Venemaa
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'')
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = RussianRussia Federationon the globe (orthographic+claims projectionhatched) -(Russia Crimea disputedcentered).svg
| kesk_laius =63.23362741232568
| kesk_pikkus=92.109375
| mastaap=2
| deviis =
| riigikeel =
| ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled
| pealinn = [[Moskva]]
| riigipea_ametinimi = Presidentpresident
| riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaministerpeaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Dmitri Medvedev]]
| pindala = 17100000
| pindalapindala_viide = 17&nbsp;100&nbsp;000<ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011] (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref>
| rahvaarv = 143 203 533 (10.11.2018)
| rahvaarv = 143203533
| rahvaarv_seis = 10.11.2018
| iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],<br />lõplik [[26. detsember]] [[1991]]
| valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai]]ks
* 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]iks
* 3 [[keskalluvusega linn]]akslinnaks
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]
|}
 
===Eksport Väliskaubandus ===
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/>
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on<ref name="cia"/>
*õli ja õlitooted,
*maagaas,
*metall,
*puit ja puidutooted,
*kemikaalid,
*palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid.
 
Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastmass, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika ja meditsiini tööriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsaimad ekspordipartneridimpordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]]814,27%, [[Holland]]Hiina613,5%, [[Ameerika ÜhendriigidUkraina]] – 5,65%, [[HiinaItaalia]] – 54,47% ja [[TürgiValgevene]] – 4,65%.<ref name="cia"/>
 
===Import===
Venemaa suurimad impordiartiklid on<ref name="cia"/>
{|
|- valign="top"
|
*masinad
*sõidukid
*ravimid
*plastmass
*poolvalmis metalltooted
|
*liha
*puuvili ja pähklid
*optika ja meditsiini tööriistad
*raud
*teras
|}
 
Venemaa tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/>
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|vasakul|pisi|[[Peeter I]]]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal [[Moskva-Leedu sõjad|sagedasi sõdu]] teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[vene õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.
 
{{Vaata|Moskva tsaaririik}} (1547–1721)
17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
 
19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida- ja läänesuunas.
{{Vaata|Venemaa Keisririik}} (1721–1917)
 
19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]].
 
1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Ajutine Valitsus]].
 
{{Vaata|Venemaa Ajutine Valitsus}}
1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991).
 
{{Vaata|Vene SFNV}}, ''[[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei]]''
1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|vasakul|[[Boriss Jeltsin]]]]
{{vikisõnastikus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [[Kalev Kask]]: [httphttps://www.epl.delfi.ee/artikkel/449400d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008
 
{{SRÜ}}