Venemaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ý |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Riik
| riiginimi = Venemaa Föderatsioon
| omastav = Venemaa
|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart =
| deviis =
| riigikeel =
| ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled
| pealinn = [[Moskva]]
| riigipea_ametinimi =
| riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi = [[Dmitri Medvedev]]
| pindala = 17100000
|
| rahvaarv = 143203533
| rahvaarv_seis = 10.11.2018
| iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],<br />lõplik [[26. detsember]] [[1991]]
| valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
68. rida ⟶ 67. rida:
* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai]]ks
* 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]
* 3
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]
140. rida ⟶ 139. rida:
|}
===
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/>
Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastmass, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika ja meditsiini tööriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsaimad
== Ajalugu ==
194. rida ⟶ 167. rida:
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|vasakul|pisi|[[Peeter I]]]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal [[Moskva-Leedu sõjad|sagedasi sõdu]] teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[vene õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.
17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida- ja läänesuunas.
19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]].
205. rida ⟶ 177. rida:
1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Ajutine Valitsus]].
1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991).
1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|vasakul|[[Boriss Jeltsin]]]]
253. rida ⟶ 225. rida:
{{vikisõnastikus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [[Kalev Kask]]: [
{{SRÜ}}
| |||