Erinevus lehekülje "Lihula" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:82C1:8580:14E3:AB37:97C0:4D4E (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur.)
Märgis: Tühistamine
[[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel tegi riialaste (Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]]), [[latgalid|latgalite]] ja [[liivlased|liivlaste]] vägi 1218. aastal rüüsteretke Läänemaale, mille järel kõikide sealsete kihelkondade vanemad sõlmisid nendega rahu, lubades end [[ristimine|ristida]] lasta, iga-aastast maksu tasuda ja pantvange anda<ref name="mZfjF" /> 1219. aastal määras piiskop Albert ametisse uue Lihula (Eestimaa) piiskopi [[Hermann (Eestimaa piiskop)|Hermanni]]. 1220. aastal maabus (arvatavasti [[Lindanise lahing|Revalasse tunginud]] [[Taani kuningriik|Taani]] kuningaga kooskõlastatult) Läänemaal [[Rootsi]] kuninga [[Johan I]] vägi, hõivas Lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist. Teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased, kelle jaoks oli Läänemaa lähima naabrina otseselt nende huvi- ja mõjupiirkonda kuuluv ala. Augustis piirasid nad sisse ja süütasid põlema Lihula linnuse ning purustasid sealt välja tunginud Rootsi väe. Üsna tõenäoline on, et [[Lihula lahing]]ust võtsid osa ka läänemaalased. [[Läti Henrik]]u sõnul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vähesed jõudsid [[Tallinn]]asse taanlaste juurde pageda.<ref name="Magi" /><ref name="cffhR" /><ref name="UARyq" />
 
1224. aastal, pärast Eestimaa mandriosa lõplikku allutamist riialaste ja Taani võimule, määrati Eestimaa piiskopi Hermanni valitsemise alla [[Ugandi]]. Kuigi Läänemaa koos Lihulaga läks Riia piiskopile, jätkati mõnda aega Hermanni kutsumist Lihula piiskopiks. Hermanni ametinimetus muudeti [[Tartu piiskop]]iks 1235. aastal. Aastatel [[1234]]–[[1251]] oli Lihula [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[piiskop]]i residentsiksresidents.<ref name="MmYVr" />
 
 
Anonüümne kasutaja