Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
A-klassi artikkel
25. rida:
 
====Põhja-Kuramaa hõivamine====
[[File:Skats uz Talsu pilskalnu.jpg|thumb|Talsi linnamägi]]
Samaaegselt kuralaste aktiivsusega merel toimus ka nende ekspansioon maismaal. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 11. sajandist liikusid nad suhteliselt kiiresti põhja poole, hõivates varasema liivlaste kultuuriruumi Kuramaa põhjaosas. Edasitungimise käigus aeti [[Venta jõgi|Venta]] alamjooksult ära [[võndlased|võndlaste]] hõim.<ref>Zemītis lk 77–78</ref> Uutel aladel loodud keskuste iseloom viitab selgelt [[kolonisatsioon]]ile.<ref name="Žulkus58" /> Seni liivi asustusega linnamäed ([[Talsi muinaslinnus|Talsi]], [[Tukumsi muinaslinnus|Tukums]], [[Nogale linnus|Nogale]], [[Lagzdīne linnus|Lagzdīne]], [[Kandava muinaslinnus|Kandava]], [[Sabile muinaslinnus|Sabile]], [[Strazde linnus|Strazde]], [[Valgale linnus|Valgale]], [[Mežīte muinaslinnus|Mežīte]]) sattusid kuralaste või segaasustusega aladele.<ref>Zemitis, lk 77–82, 87–88, 100</ref> Neist [[Talsi]]st, kuhu 11. sajandil rajati tugev linnus koos ümbritseva [[aolinn]]aga, kujunes varalinnaline asula ja üks kuralaste ala tähtsamaid keskusi.<ref name=Lang120>Lang, lk 120</ref> 12.–13. sajandiks olid Kuramaa liivlased suures osas kuralaste kultuuri assimileerunud ja tolleaegsed kirjalikud allikad neid ei erista, nimetades kõiki Kuramaa asukaid kuralasteks (''curones'').<ref name="Indriķa hronika, I, kommentaar 58"/><ref name="HLK, I, kommentaar 33, lk 29"/>.