Dolby mürasummutus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
9. rida:
 
=== Dolby-A süsteem ===
Professionaalsetes paljukanalilistes magnetofonides kasutamiseks mõeldud Dolby-A süsteem aastast 1965 on suhteliselt keeruka sagedusalade jaotusega ja toimib ka madalate sageduste alas. Seetõttu võimaldab ta nõrgestada ka madala sagedusega häireid, mis tekivad peamiselt taasesitamise juures (näiteks, võrguhäiret, ''hum''). Kasutusel on teist järku filtrid mille abil eristatakse sagedusalad kuni 80 Hz, 80 Hz  ...  3 kHz, üle 3 kHz ja veel üle 9 kHz. Igas nendest sagedusaladest toimub signaalitöötlus eraldi. Saavutatav on müra- ja häiringute taseme langus kuni 20 dB (10 korda), näiteks -66 dB pealt tasemele -86 dB, mis digitaalses salvestuses vastab 16 bitile.
 
=== Dolby-B süsteem ===
16. rida:
Süsteemiga salvestamisel või sidesüsteemides selle kasutamisega signaali edastamisel tõstetakse helis nõrgad kõrged komponendid üle 10 dB (ehk üle kolme korra) esile.
 
Süsteemiga taasesitamisel või sidesüsteemides vastuvõtul nõrgestatakse neid samavõrd. Sellest tulenevalt on võimalik taasesitamisel sama võrra kõrgemasageduslikku müra nõrgestada. Sellel lahendusel on analoogia [[FM-ringhäälingraadioringhääling|FM-ringhäälingus]]us ja [[Heliplaat|analoogheliplaatide]] puhul kasutatava eelmoonutusega (''pre-emphasis''), kuid see on dünaamiline ehk signaali kõrgemasageduslike komponentide tegelikust suurusest sõltuv.
 
Dolby-B süsteemi püütigi 1970ndate alguses rakendada [[FM-raadioringhääling|FM-ringhäälingus]], kuid suhteliselt edutult, sest reeglina on FM-ringhääling ise tavakuulamise jaoks piisavalt kvaliteetse heliga. Samal ajal sai Dolby-B üldkasutatavaks VHS-[[videomagnetofon]]ide helikanalis, kus lindi liikumiskiirus on veelgi väiksem kui [[kassettmagnetofon]]ides.