Eesti Energia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
26. rida:
Eesti Energia 70. aastapäeval, 8. mail 2009, muutis kontsern oma identiteeti, millega liideti erinevate visuaalide ja väärtusmaailmaga tütarettevõtted ühtse Eesti Energia brändi alla. Kontsernis seni kasutusel olnud ligi kahekümne logo ja kaubamärgi asemel võeti kasutusele üks Eesti Energia nimi ja logo. Välisturgude tegevused koondati ühtse kaubamärgi [[Enefit]] alla. Sellest hetkest saadik tegutseb Eesti Energia ühtse kaubamärgi all.<ref name="RVFDy" />
 
2000. aastatel laiendas Eesti Energia tegevust teistesse riikidesse, lootes võtta kasutusele põlevkivimaardlad ning eksportida tehnoloogiat näiteks [[Jordaania]]sse ja [[Utah]]' osariiki [[USAAmeerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]-s. Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi investeeringute tasuvuse suhtes<ref name="0bKLI" />. 2014. aasta 25. jaanuaril toimus Utah' osariigi pealinnas [[Salt Lake City]]s ka tuhandete osavõtjatega keskkonnateemaline meeleavaldus, kus muuhulgas protestiti Eesti Energia tütarfirma [[Enefit American Oil]] planeeritavate põlevkivikaevanduste vastu<ref name="skYOA" /><ref name="r6Yyv" />.
 
==Ajalugu==
46. rida:
2013. aastal avas Eesti Energia Irus Eesti esimese [[Iru soojuselektrijaam|koostootmisjaama]], mis kasutab kütusena segaolmejäätmed. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele. Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete prügilatesse ladestamine.
 
2014. aasta märkis Eesti põlevkivienergeetika jaoks mitut olulist juubelit <ref name="XnxW9" />. Eesti Energia kontserni eelkäija AS Elektrikeskuse loomisest möödus 75 aastat. Eesti Energia elektritootmise algusest möödus 65 aastat – 1949. aastal valmis Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Balti ja Eesti elektrijaamad tähistasid 2014. aastal 55. ja 45. tegutsemisaastapäeva.
 
[[2018]]. aasta [[25. jaanuar]]il andis [[Keskkonnaministeerium]] Eesti Energiale üle tiitli "Keskkonnasõbralik tootmisprotsess 2017".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte|Pealkiri=Keskkonnaminister Kiisler kuulutas välja aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte|Väljaanne=[[Keskkonnaministeerium]]|Aeg=[[25. jaanuar]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180204141340/http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte}}</ref>
 
2018. aasta mais sõlmis Eesti Energia AS-i tütarettevõttetütarettevõte [[Enefit Green]] sõlmis Baltikumi suuruma taastuvenergiasuurima tootjataastuvenergiatootja [[4Energia|Nelja Energia]] suuromaniku Vardar Eurus AS-i ja väikeaktsionäridega aktsiate müügilepingumüügi lepingu.<ref name="4energia29052018">[https://www.4energia.ee/koik-as-nelja-energia-omanikud-allkirjastasid-lepingu-100-aktsiate-muugiks-ettevottele-enefit-green ALLKIRJASTASID LEPINGU 100% AKTSIATE MÜÜGIKS ETTEVÕTTELE ENEFIT GREEN], 4energia koduleht, 29.05.2018 (vaadatud 18.07.2019)</ref>
 
2019. aasta seisuga kuuluvadkuulub 100% 4Energia aktsiaid Eesti Energiale, seega kuuluvad temaletalle 17 [[tuulepark]]i Eestis ja Leedus koguvõimsusega 287 MW, [[biomass]]il töötavatöötav 3,9 MW elektri ja 19,2 MW soojuse [[koostootmisjaam]]a Lätis, ning 140 000 tonnise aastatoodanguga [[pellet]]itehaseitehas.<ref name="4energia29052018"/>
 
==Energiamüük==