Sametrevolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
nimed tuleb korda teha
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Prague November 1989 - Old Town Square.jpg|pisi|Meeleavaldajad [[Praha]] vanalinnas 1989. aastal]]
'''Sametrevolutsioon''' ([[tšehhi keel]]es ''sametová revoluce'', [[slovaki keel]]es ''nežná revolúcia'') oli [[1989]]. aastal toimunud rahumeelne [[revolutsioon]] [[Tšehhoslovakkia]]s, mis kestis [[17. november|17. novembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1989]].
 
Üldrahvalike aktsioonide eesmärk oli lagundada [[kommunism|kommunistlik]] režiim ja kehtestada [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord.
 
Kuidas sametrevolutsiooni termin kasutusele tuli, pole täpselt teada. Ühtede väidete kohaselt oli see välismaiste ajakirjanike välja mõeldud. Teisalt on väidetud, et terminit kasutas esimesena ajakirjanikega suhtlemisel [[Václav Havel]]i asutatud Kodanikufoorumi (''Občanské fórum'') pressisekretär, majandusteadlane, dissident ja hilisem Tšehhi suursaadik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Rita Klimova]]. Tšehhid ja slovakid ise on eelistanud kasutada mõistetnimetust “lehtede langemise sündmused”"novembrisündmused" (''listopadove udalosti'').
 
Tšehhi dissidendid jälgisid huviga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mihhail Gorbatšov]]i käivitatud ''[[perestroika]]'' kulgemist ning jõudsid 1977. aastaks veendumusele, et poliitilisi muutusi Nõukogude Liidus tuleb ära kasutada. Jaanuaris 1977 käivitus Haveli juhtimisel 11 aktiivse dissidendi poolt asutatud [[Harta 77]] tegevus. 1988. aastal algasid aktiivsed kommunistliku režiimi vastased meeleavaldused. Nõuti poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ja riigi poliitilise ülesehituse muutmist.
14. rida ⟶ 15. rida:
21. novembril toetas meeleavaldajaid tšehhi kardinal, arhipiiskop [[František Tomášek]].
 
23. novembril toimus [[Vaclavi väljak]]ul (''Václavské náměstí'') töötajate massidemonstratsioon üliõpilaste toetuseks. Tšehhi ajakirjandus levitas kuuldusi (mis pole kunagi kinnitust leidnud), et Mihhail Gorbatšovi korraldusel ollaolevat [[KGB|NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee]] (KGB) töötajad isiklikult inspireerinud väljaastumisi. Meeleavaldustes osalejate vastu kasutasid miilitsaüksused vaid esimestel päevadel vägivalda (167 inimest said rüseluses mõningal määral vigastada), hiljem mingeid repressioone ei rakendatud.
 
25. ja 26. novembril toimusid Praha Letna pargis massidemonstratsioonid 750 000 inimese osavõtul.