Peter Brook: erinevus redaktsioonide vahel

<br />[[Pilt:Peter_Brook.JPG|thumb]]

'''Peter Stephen Paul Brook''' (sündinud [[21. märts|21. märtsil]]il [[1925]] Londonis) on inglise [[Lavastaja|teatri- ja filmilavastaja]].

Ta on võitnud mitu [[Tony]] ja [[Emmy]] auhinda ning ka [[Laurence Olivier Award]]i, [[Praemium Imperiale|Praemium Imperiale'i]]'i ja [[Prix Italia]].<ref>{{Netiviide|Autor=Coveney, Michael|URL=https://www.thestage.co.uk/features/interviews/2017/peter-brook-theatre-exists-present-cant-ignore-news/|Pealkiri=Peter Brook: ‘Theatre exists in the present. You can’t ignore the news’|Väljaanne=The Stage|Aeg=14.09.2017|Kasutatud=18.12.2018}}</ref> Teda on nimetatud meie aja suurimaks teatrilavastajaks.<ref name="Independent">{{cite news|last1=Taylor|first1=Paul|title=Peter Brook: The director who wrote the book|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/theatre-dance/features/peter-brook-the-director-who-wrote-the-book-919192.html|work=The Independent}}</ref>

1964. aaastal lavastas Brook [[Kuninglik Shakespeare'i Teater|Kuninglikus Shakespeare'i Teatris]] Peter Weissi näidendi "[[Marat/Sade_(film)|"Marat/Sade"]]" ingliskeelse variandi. Aasta hiljem mängiti seda lavastust [[Broadway (teater)|Broadwayl]] ning 1966. aaastal võitis lavastus Broadwayl jagatava Tony auhinna neli kategooriat. See sai parima näidendi, parima meeskõrvaltegelase, parima kostüümikunstniku ja parima lavastaja auhinna.

Peter Brook sündis Londonis [[Läti|Lätist]]st emigreerunud Simon ja Ida (snd Jansen) Brooki teise pojana.<ref>{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2005/05/24/arts/24iht-bookwed.html?_r=0 | work=The New York Times | first=Arnold | last=Aronson | title=Peter Brook: A Biography | date=25. mai 2005}}</ref><ref name=Kustow2013>{{cite book|author=Michael Kustow|title=Peter Brook: A Biography|url=https://books.google.com/books?id=JV15AAAAQBAJ&pg=PA5|date=17. oktoober 2013|publisher=A&C Black|isbn=978-1-4088-5228-6|pages=5–7}}</ref> Peter Brooki vanem vend Alexis Brook (1920–2007) oli [[Psühhiaater|psühhiaater]] ja [[Psühhoteraapia|psühhoterapeut]].<ref name=GuardianObit>{{cite news|last1=Wittenberg|first1=Isca|title=Obituary: Alexis Brook|url=https://www.theguardian.com/news/2007/sep/27/guardianobituaries.obituaries1|work=The Guardian|date=27. september 2007}}</ref> Tema onupoeg oli [[Moskva Akadeemiline Satiiri Teater|Moskva Akadeemilise Satiiriteatri]] pikaajaline juht [[Valentin Plutšek]].<ref name=russianlandmarks>{{cite web|title=Category Archives: Memorial Plaques to Theater Artists|url=https://russianlandmarks.wordpress.com/category/memorial-plaques-to-theater-artists/page/2/|website=russianlandmarks}}</ref> Brook õppis esmalt Westminsteri erakoolis ([[Westminster School]]) ja Greshami erakoolis ([[Gresham's School]]) ning omandas seejärel kõrghariduse [[Oxford|Oxfordi]]i [[Magdalen College|Magdalen College]]'is]].

1942. aastal esietendus Londoni teatris The Torch Theatre Peter Brooki esmalavastus "Doctor Faustus" (autor Christopher Marlowe), sellele järgnes 1945. aastal teatris The Chanticleer Jean Cocteau näidendi [[The Infernal Machine (play)|"The Infernal Machine"]] taasesitus<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Peter Brook: Oxford to Orghast|aasta=2011|koht=|kirjastus=Routledge: Taylor and Francis Group|lehekülg=9–11|toimetaja=Helfer, Richard; Loney, Glenn}}</ref>. Aastal 1947 töötas ta [[Stratford-upon-Avon]]<nowiki/>is näidendite [[Romeo ja Julia|"Romeo ja Julia"]] ning "Asjatu armuvaev" lavastusassistendina. Aastatel 1947–1950 oli ta [[Londoni Kuninglik Ooperimaja|Londoni Kuningliku Ooperimaja]] produktsioonidirektor. Samal perioodil lavastas Brook [[Richard Strauss|Straussi]] ooperi "[[Salome (Richard Strauss)|"Salome]]"'','' millele tegi lavakujunduse [[Salvador Dalí]], ja taaslavastas [[Puccini]] ooperi "[[Boheem|"Boheem"]]", milles kasutati 1899. aastal loodud lavakujundust.

Kuigi Brooki on paljuski mõjutanud [[Antonin Artaud|Antonin Artaud']]' [[Julmuse teater|julmuseteatri]] ideed, oli Peter Brooki suurim eeskuju siiski [[Joan Littlewood]], keda ta on nimetanud "20. sajandi keskpaiga Britannia kõige inspireerivamaks ja tegutsema ärgitavamaks lavastajaks". Brookile on loomingulist ainest andnud ka [[Jerzy Grotowski]] eksperimentaalteatri ideed,<ref name="Empty">{{cite book|title=Tühi ruum|last=Brook|first= Peter|authorlink= Peter Brook|year=1968}}</ref> [[Bertolt Brecht]], Chris Covics ja [[Vsevolod Meierhold]], samuti [[George Gurdjieff|G. I. Gurdjieff]]i,<ref name="Traditional">{{cite journal|last=Nicolescu|first=Basarab|authorlink=Basarab Nicolescu|title=Peter Brook and Traditional Thought|journal=Contemporary Theatre Review|volume=7|pages=11–23|publisher=Overseas Publishers Association|year=1997|url=http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|doi=10.1080/10486809708568441|last2=Williams|first2=David}}</ref> [[Edward Gordon Craig]]i<ref>[https://www.theguardian.com/stage/2009/mar/07/isadora-duncan "Pas de deux"] by Michael Holroyd, The Guardian, 7. märts 2009</ref> ja [[Matila Ghyka]] looming.<ref>Gibbons, Fiachra [https://www.theguardian.com/stage/2010/jan/17/peter-brook-eleven-twelve "The prayers of Peter Brook"], ''The Guardian'', 17. jaanuar 2010.</ref>

*''A Midsummer Night's Dream'' ("[[Suveöö unenägu|"Suveöö unenägu]]"), 1970]]

*"[[Hamlet|"Hamlet]]", 1955]]

*"[[Kuningas Lear|"Kuningas Lear"]]", (RSC), 1962 ja film 1971

*''Love is my sin'' ("Mu arm on patt"), [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]]'i sonetid, 2009

*''[[Timon of Athens|Timon d'Athènes]]'' ("Timon Ateenast"), Théâtre des Bouffes du Nord, 1974

*''[[Titus Andronicus]]'' ("Titus Andronicus"), Shakespeare Memorial Theatre, 1955 ja 1958

* 1970 ''The Midsummer Night's Dream'' ([[Suveöö unenägu|"Suveöö unenägu")]]

* 1958 – ''[[The Visit (play)|The Visit]]''