Vikipeedia

Sametrevolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel Arutelu

Sametrevolutsioon (muuda)

Redaktsioon: 17. juuli 2019, kell 11:30

Lisatud 228 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
[[Pilt:Prague November 1989 - Old Town Square.jpg|pisi|Meeleavaldajad [[Praha]] vanalinnas 1989. aastal]]
'''Sametrevolutsioon''' ([[tšehhi keel]]es ''Sametovásametová revoluce'', [[slovaki keel]]es ''Nežnánežná revolúcia'') on mõiste, mida kasutatioli [[1989]]. aastal  toimunud rahumeelne revolutsioon [[Tšehhoslovakkia]]s, toimunud üldrahvalikemis aktsioonide iseloomustamiseks eesmärgiga lagundadakestis [[kommunism17. november|kommunistlik17. novembrist]] režiim ja kehtestadakuni [[demokraatia29. detsember|demokraatlik29. detsembrini]] riigikord.
 
Üldrahvalike aktsioonide eesmärk oli lagundada [[kommunism|kommunistlik]] režiim ja kehtestada [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord.
Täpselt pole teada, kuidas sametrevolutsiooni termin tuli kasutusele. Ühtede väidete kohaselt on see välismaiste ajakirjanike väljamõeldis. Teisalt on väidetud, et terminit kasutas esimesena ajakirjanikega suhtlemisel [[Václav Havel]]i asutatud Kodanikufoorumi  (''Občanské fórum'') pressisekretär, majandusteadlane, dissident ja hilisem Tšehhi suursaadik USA-s [[Rita Klimova]]. Tšehhid ja slovakid ise on eelistanud kasutada mõistet “lehtede langemise sündmused” (''Listopadove udalosti'').▼
 
▲Täpselt pole teada, kuidasKuidas sametrevolutsiooni termin kasutusele tuli, kasutuselepole täpselt teada. Ühtede väidete kohaselt onoli see välismaiste ajakirjanike väljamõeldisvälja mõeldud. Teisalt on väidetud, et terminit kasutas esimesena ajakirjanikega suhtlemisel [[Václav Havel]]i asutatud Kodanikufoorumi  (''Občanské fórum'') pressisekretär, majandusteadlane, dissident ja hilisem Tšehhi suursaadik USA-s[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Rita Klimova]]. Tšehhid ja slovakid ise on eelistanud kasutada mõistet “lehtede langemise sündmused” (''Listopadovelistopadove udalosti'').
Tšehhi dissidendid jälgisid huviga Nõukogude Liidus [[Mihhail Gorbatšov]]i käivitatud ''[[perestroika]]'' kulgemist ning jõudsid 1977. aastaks veendumusele, et poliitilisi muutusi NSV Liidus tuleb ära kasutada. Jaanuaris 1977 käivitus Haveli juhtimisel 11 aktiivse dissidendi poolt asutatud [[Harta 77]] tegevus. 1988. aastal algasid aktiivsed kommunistliku režiimi vastaseid meeleavaldused. Nõuti poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ja riigi poliitilise ülesehituse muutmist. ▼
 
▲Tšehhi dissidendid jälgisid huviga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mihhail Gorbatšov]]i käivitatud ''[[perestroika]]'' kulgemist ning jõudsid 1977. aastaks veendumusele, et poliitilisi muutusi NSVNõukogude Liidus tuleb ära kasutada. Jaanuaris 1977 käivitus Haveli juhtimisel 11 aktiivse dissidendi poolt asutatud [[Harta 77]] tegevus. 1988. aastal algasid aktiivsed kommunistliku režiimi vastaseidvastased meeleavaldused. Nõuti poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ja riigi poliitilise ülesehituse muutmist.
16. novembri õhtul toimus [[Bratislava]]s küll 300 üliõpilase rongkäik, kuid seda kuupäeva ei loeta sametrevolutsiooni alguseks. Sametrevolutsioon, mis kestis kuus nädalat ja väljendus massidemonstratsioonide ja kodanike väljaastumistega [[Praha]]s ja [[Brno]]s, käivitus Bratislava üliõpilastelt innustust saanud Praha üliõpilaste meeleavaldusega [[17. november|17. novembril]] 1989. Praha üliõpilaste väljaastumine algasid täpselt samal päeval, kui üliõpilased 50 aastat tagasi avaldasid meelt Tšehhoslovakkia okupeerimise vastu natside poolt. Järgmisel päeval ühines üliõpilastega teatrite loominguline intelligents.▼
 
▲16. novembri õhtul toimus [[Bratislava]]s küll 300 üliõpilase rongkäik, kuid seda kuupäeva ei loeta sametrevolutsiooni alguseks. Sametrevolutsioon, mis kestis kuus nädalat ja väljendus massidemonstratsioonidemassidemonstratsioonides ja kodanike väljaastumistegaväljaastumistes [[Praha]]s ja [[Brno]]s, käivitus Bratislava üliõpilastelt innustust saanud Praha üliõpilaste meeleavaldusega [[17. november|17. novembril]] 1989. Praha üliõpilaste väljaastumineväljaastumised algasid täpselt samal päeval, kui üliõpilased avaldasid 50 aastat tagasi avaldasid meelt Tšehhoslovakkia okupeerimise vastu natside[[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] [[Kolmas riik|Saksamaa]] poolt. Järgmisel päeval ühines üliõpilastega teatrite loominguline intelligents.
Alates 18. novembril aktiviseerus Prahas ka kõnekoosolekutega Kodanikefoorum. Nõuti [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] (''Kommunistická Stranka Československá, KSČ'') liidrite tagasiastumist, [[poliitvang|poliitiliste vangide]] vabastamist ja 17. novembri meeleavaldajate vastu rakendatud aktsioonide süüdlaste väljaselgitamist. Bratislavas tegutses alates 20. novembrist samasuguse suunitlusega liikumine Avalikkus Vägivalla Vastu (''Verejnosť proti násiliu'', VPN). ▼
 
▲Alates 18. novembrilnovembrist aktiviseerus kõnekoosolekutega Prahas ka kõnekoosolekutega Kodanikefoorum. Nõuti [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] (''Kommunistická Stranka Československá, KSČ'') liidrite tagasiastumist, [[poliitvang|poliitiliste vangide]] vabastamist ja 17. novembri meeleavaldajate vastu rakendatud aktsioonide süüdlaste väljaselgitamist. Bratislavas tegutses alates 20. novembrist samasuguse suunitlusega liikumine Avalikkus Vägivalla Vastu (''Verejnosť proti násiliu'', VPN).
 
21. novembril toetas meeleavaldajaid tšehhi kardinal, arhipiiskop [[František Tomášek]].
 
23. novembril toimus [[Vaclavi väljak]]ul (''Václavské náměstí'') töötajate massidemonstratsioon üliõpilaste toetuseks. Tšehhi ajakirjandus levitas kuuldusi (mis pole kunagi kinnitust leidnud), et Mihhail Gorbatšovi korraldusel olla [[KGB|NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee]] (KGB) töötajad isiklikult inspireerinud väljaastumisi. Meeleavaldustes osalejate vastu kasutasid miilitsaüksused vaid esimestel päevadel vägivalda (167 inimest said rüseluses mõningal määral vigastada), hiljem mingeid repressioone ei rakendatud.
 
25. ja 26. novembril toimusid Praha Letna pargis massidemonstratsioonid 750 000 inimese osavõtul.  
27. novembril algas Prahas, Bratislavas ja Brnos [[streik|üldstreik]]. Streikijad nõudsid, et kommunistlik partei loobuks üheparteilisest poliitilisest süsteemist ja aktsepteeriks uute parteide asutamist. Järgmisel päeval alustasid Kodanikefoorumi liidrid läbirääkimisi Tšehhoslovakkia valitsusega. Tööliste juht, sepp Petr Miller nõudis peaminister [[Ladislav Adamec]]ilt, et tema kabinet läheks erru.
 
29. novembril tühistas parlament konstitutsiooni selle paragrahvi, mis määras Tšehhoslovakkia Kommunistlikule Parteile juhtiva rolli. Kommunistlikud liidrid olid detsembri alguseks kaotanud täielikult pea. Nad ootasid Moskvast[[Moskva]]st korraldusi, kuidas toimudatoimida, kuid mingeid juhtnööre ei tulnud.
 
10. detsembri õhtul teatas president [[Gustáv Husak]] televisiooni kaudu oma tagasiastumisest, kuid nimetas ametisse uue valitsuse [[Marian Calfa]] juhtimisel. Uude valitsusse kuulusid kommunistide kõrval ka taas tegevust alustanud Tšehhi Rahvusliku Sotsiaalpartei (''Česká strana národně sociální'', ČSNS), Kodanikefoorumi ja Avalikkus Vägivalla Vastu esindajad. See oli esimene mittekommunistlikumittekommunistlik valitsusevalitsus pärast 1948. aastat.
 
Kuna KSČ Keskkomitee senine juhtkond oli tagasi astunud, toimus 21. detsembril 27. novembri üldstreigi survel tagasi astunud KSČ juhtkonna asendamiseks erakorraline kongress. Uus juhtkond (Karel Urbanek, Ladislav Adamec, Vasil Mohorita) teatas, et partei tunnustab demokraatia printsiipe, eemaldub [[stalinism]]ist ja saadab laiali parteilised sõjaväelised üksused.
 
29. detsembril valis parlament oma juhatajaks [[Alexander Dubček]]i ja Tšehhoslovakkia presidendiks Václav Haveli ning tegi konstitutsiooni[[põhiseadus]]esse mitmeid demokraatlikke parandusi.
 
[[Kategooria:Revolutsioonid]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/5394727"