Erinevus lehekülje "Geoloog" redaktsioonide vahel

Lisatud 4 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Pilt:Carl Spitzweg 025.jpg|pisi|[[Carl Spitzweg]]i [[maal]] "Geoloog"]]
[[Pilt:Ice Cap.JPG|pisi|Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab [[puurauk]]u DH-GAP04 ja tema aparatuuri. [[Gröönimaa]] [[jääkilp]] [[Kangerlussuaq]]'<nowiki/>i lähedal]]
'''Geoloog''' on aktiivselt [[geoloogia]]ga tegelev inimene.
 
Geoloogide töö on seotud [[Planeet|planeedi]] [[Maa (planeet)|Maa]] uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav [[taevakeha]], on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erinevalt [[bioloog]]idest ei tegele geoloogid reeglina [[elusloodus]]e uurimisega. Geoloogid uurivad Maa ajalugu ([[ajalooline geoloogia]]), millega on lahutamatult seotud Maa palet kujundavate protsesside uurimine ([[dünaamiline geoloogia]]).
 
Geoloogia teeb oluliseks ja tuntuks peamiselt [[maavara]]de ja nende otsimisega seonduvseotu, ehkki sellega tegelejad ei ole geoloogide seas enamuses. Peale maavarade otsimise tegelevad geoloogid veel näiteks [[vulkaan]]ide, [[sete]]te, [[maavärin]]ate, [[dinosaurus]]te, [[maakoor]]e, [[kivim]]ite, [[mineraal]]ide jms uurimisega.
 
Olenevalt spetsialiseerumisest võidakse geolooge nimetada ka kitsama erialanimetusega, näiteks [[Sedimentoloogia|sedimentoloog]], [[Petroloogia|petroloog]], [[Vulkanoloogia|vulkanoloog]], [[Mineraloogia|mineraloog]], [[Paleontoloogia|paleontoloog]] jne.
Oluline osa geoloogide tööst toimub välitingimustes. See on vajalik selleks, et koguda teaduse tegemiseks vajalikke andmeid. Välitingimustes kannab geoloog kaasas enamasti vähemalt kaht töövahendit: [[geoloogi vasar]]at ja [[välipäevik]]ut (ja muidugi ka [[Harilik pliiats|harilikku pliiatsit]], millega seda täita). Peale nende kannavad geoloogid tihti kaasas ka [[luup]]i, [[fotoaparaat]]i, [[tollipulk]]a, [[Vesinikkloriidhape|soolhappe]] [[lahus]]t, [[Geoloogiline kompass|geoloogilist kompassi]], [[GPS|GPS-vastuvõtjat]], [[Kaart (kartograafia)|kaarti]], väikseid [[kilekott]]e, [[nuga]], [[Kühvel|kühvlit]], [[Labidas|labidat]], [[puur]]i jms. Kõige olulisemaks ja geoloogidele iseloomulikumaks on neist kahtlemata vasar, seda rõhutab ka geoloogide [[deviis]]: ''mente et malleo'' 'mõistuse ja vasaraga'.
 
Geoloogide ettevalmistus [[ülikool]]is hõlmab [[mineraloogia]]t, [[petroloogia]]t, [[sedimentoloogia]]t, [[paleontoloogia]]t, [[geokeemia]]t, [[geofüüsika]]t, [[stratigraafia]]t, [[topograafia]]t jpm. Geoloogidel on sõltuvalt spetsialiseerumisest vaja häid teadmisi ka [[keemia]]s, [[füüsika]]s võija [[bioloogia]]s. Oluline osa õppetööst toimub [[välipraktika]]te ja [[Geoloogiline ekskursioon|geoloogiliste ekskursioonide]] vormis.
 
[[Eesti]] geoloogid töötavad peamiselt kolmes asutuses. Need on [[Tartu Ülikooli geoloogia osakond]], [[Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut]] ja [[Eesti Geoloogiakeskus]]. Eestis õpetatakse geoloogiat [[Tartu Ülikool]]is.
112 266

muudatust