Ilia II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ilia the second of Georgia.png|pisi|Ilia II (2009)]]
[[Pilt:Patriarch Ilia II.jpg|pisi|Ilia II (2003)]]
'''Ilia II''' (ილია II, sündinud [[4. jaanuar]]il [[1933]] [[Vladikavkaz]]is) on [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu kiriku]] eestseisja alates [[1977]]. aastast, kelle tiitel on Mitshetise ja Tbilisi [[metropoliit]], kogu Iveeria katolikos-patriarh.<ref>[http://www.eoc.ee/oigeusu-kirik-maailmas/ ÕIGEUSUÕigeusu KIRIKkirik MAAILMASmaailmas] - Eesti Apostlik-Õiegusu Kirik (17.03.2019)</ref> Tema kodanikunimi on '''Irakli Gudušauri-Šiolašvili''' (ირაკლი ღუდუშაური-შიოლაშვილი).
 
== Elulugu ==
Ta sündis mõjukassemõjukas Ida-Gruusia mägilaste perekondaperekonnas, mis on suguluses Gruusia kuningadünastia [[Bagratiidid]]ega. [[1952]] läks ta Moskvasse teoloogiat õppima. Ta lõpetas selle ja tegi kiiresti vaimulikuna karjääri. [[1957]] pälvis ta [[munkdiakon]]i, [[1959]] [[munkpreester|munkpreestri]], [[1961]] [[iguumen]]i ja hiljem [[arhimandriit|arhimandriidi]] [[tiitel|tiitli]]. [[1960]] asus ta tööle preestrina [[Bathumi]]s, [[26. august]]il [[1963]] valiti ta [[Bathumi ja Šemokmedi piiskop]]iks ja ühtlasi määrati ta patriarhi [[vikaar]]iks. Samal aastal avati Gruusia ainus vaimulik õppeasutus [[Mtsheta Teoloogiline Seminar]] ja Ilia sai selle esimeseks rektoriks. Sel ametikohal töötas ta kuni [[1972]]. [[1967]] valiti ta [[Suhhumi ja Abhaasia piiskop]]iks ning [[1969]] sai ta [[metropoliit|metropoliidi]] tiitli.
 
Pärast [[David V]] Devdariani surma valiti ta [[25. detsember|25. detsembril]] [[1977]] Gruusia katoolikos-patriarhiks. Ta alustas kirikureforme, mis võimaldasid Gruusia õigeusu kirikul vähendada sõltuvust nõukogude ideoloogiast. Ühtlasi suurenes kiriku mõju ja [[reputatsioon|maine]] ühiskonnas. 1988. aasta seisuga oli Gruusias 1–3 miljonit usklikku, paarsada kirikut, 4 munga- ja 3 nunna[[klooster|kloostrit]], üks vaimulik seminar, 180 vaimulikku, 40 [[munk]]a ja 15 [[nunn]]a. [[1978]]–[[1983|83]] oli Ilia II [[Maailma Kirikute Nõukogu]] kaaspresident.
 
[[Nõukogude võim]]u lõpuaastatel osales Ilia II aktiivselt ühiskondlikus elus. Ta osales [[9. aprill]]il [[1989]] nõukogude võimu vastasel meeleavaldusel [[Thbilisi]]s ja kutsus tagajärjetult üles protestijaid loobuma vastasseisust [[Nõukogude armee]] üksustega, et vältida verevalamist. Kokkupõrkes hukkus 20 inimest, peamiselt noored naised, kes rahvahulgas tekkinud [[paanika]]s surnuks muljuti, ja vigastada sai sadu inimesi. [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses toimunud [[Gruusia kodusõda|Gruusia kodusõjas]] kutsus Ilia II kõiki vaenupooli üles hoiduma vägivallast ja probleeme rahumeelselt lahendama.
20. rida:
[[2008]]. aasta augustis [[Gruusia sõda|Gruusia sõja]] ajal kaebas Ilia II Venemaa liidritele ja kirikujuhtidele, et [[õigeusk]]likud [[venelased]] pommitavad õigeusklikke [[grusiinid|grusiine]]. Ühtlasi lükkas ta tagasi Venemaa süüdistused grusiinide korraldatud [[etniline puhastus|etnilisest puhastusest]] [[Lõuna-Osseetia]]s, nimetades seda puhtaks valeks. Ta õnnistas [[1. september|1. septembril]] 2008 meeleavaldusi "Peatage Venemaa", kus kümned tuhanded inimesed moodustasid kõikjal Gruusias inimkette.
 
Pärast [[Aleksius II]] surma läks Ilia II [[Moskva]]sse tema [[matused|matustele]]. [[9. detsember|9. detsembril]] [[2009]] kohtus ta [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Dmitri MedvedjevMedvedev]]iga, mis oli Venemaa ja Gruusia liidrite kõige kõrgema tasemega kohtumine pärast Gruusia sõda. Ilia II teatas hiljem, et ta saavutas MedvedjevigaMedvedeviga "positiivsed kokkulepped", mis vajavad veel "hoolikat ja diplomaatilist" tööd.
 
== Viited ==