Vikipeedia

Kasutaja:Maavesi/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Maavesi (arutelu | kaastöö)
203 muudatust
Resümee puudub
Maavesi (arutelu | kaastöö)
203 muudatust
Resümee puudub
2. rida:
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Nimi = WilhelmErhard ListMilch
| Pilt = BundesarchivErhard Bild 183-S36487, Wilhelm ListMilch.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = ListMilch kindralinamärtsis 1942
| Sünniaeg = [[1430. maimärts]], [[18801892]]
| Sünnikoht = [[UlmWilhelmshaven]], [[Saksa keisririik]]
| Surmaaeg = [[1725. augustjaanuar]], [[19711972]]
| Surmakoht = [[Garmisch-PartenkirchenDüsseldorf]], [[Lääne-Saksamaa]]
| Teenistused Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|20px]] [[Saksa keisririik]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|border|20px]] [[Weimari vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Kolmas Riik|Kolmas Reich]]
| TruudusvandedTeenistused = [[Luftwaffe]]
| Teenistusaeg = 18981910-19421922
1933-1945
| Auaste = ''[[Kindralfeldmarssal]]''
| Juhitud üksused= [[14. armee]]<br/>[[12. armee]]<br>[[Väegrupp AJägerstab]]
| Sõjad/lahingud =
[[Esimene maailmasõda]]
----
[[Teine maailmasõda]]
* [[PoolaInglismaa invasioonlahing]]
* [[PrantsusmaaNorra invasioon]]
* [[Jugoslaavia invasioon]]
* [[Kreeka lahing]]
* [[Fall Blau]]
| Autasud = [[Raudristi Rüütlirist]]
}}
 
'''Wilhelm List''' (14. mai 1880 - 17. august 1971) oli II maailmasõja ajal [[Saksamaa]] sõjaväelane, kelle pärast sõda USA sõjakohus mõistis sõjakuritegudes süüdi. List juhtis 14. armeed [[Poola]] sissetungis ja 12. armeed [[Prantsusmaa]], [[Jugoslaavia]] ja [[Kreeka]] alistamisel. 1941. aastal juhtis ta Saksamaa ja Jugoslaavia okupatsiooni eest vastutavaid Kagu-Euroopa vägesid. 1942. aasta juulis nimetati Lõuna-Venemaal Saksamaa suve ofensiivi ajal Väegrupp A ülemaks, vastutades rünnaku eest [[Kaukaasia]] ja [[Bakuu]] suunas.
 
Pärast sõda süüdistati Listi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi ja mõisteti eluaegseks vangistuseks. List vabastati aga varakult ja ta suri 1971. aastal.
 
 
==Lapsepõlv ja karjäär==
List sündis 1880. aastal [[Oberkirchberg]]is ning astus Baieri armeesse 1898. aastal; 1913. aastal liitus ta kindralstaabis ja teenis I maailmasõjas staabiülemana. Pärast sõda jäi List [[Reichswehr]]isse. Aastaks 1932 edutati ta kindraleitnandiks. 1938. aastal, pärast Austria [[Anschluss]]i, vastutas List Austria relvajõudude integreerimise eest Wehrmachti.
 
 
==Teine maailmasõda==
1939. aastal juhtis List Saksa 14. armeed Poola sissetungis. Listi ülesandeks oli jõuda oma sõjaväega Lõuna-Poolasse kohe sissetungi alguses, mille eesmärk oli püüda Poola väed kotti. Pärast Poola alistumist, mida kiirendas riigi idaosa okupeerimine Nõukogude vägede poolt (Molotovi – Ribbentropi paktis kokku lepitud), List ja tema armee jäid Poolasse okupatsioonivõimudeks.
 
===Prantsusmaa invasioon===
Saksa ja Hollandi vahelise suurte süüdistuste ajal 1940. aasta maist juunini jäi 14. armee Poolasse, kuid see ei olnud nii tema ülemaga. 1940. aasta mais juhtis List 12. armeed Prantsusmaa langemisel. 12. armee oli Väegrupp A-sse kuuluv üksis Gerd von Rundstedti juhtimisel. Just see väegrupp murdis läbi Ardennide edukalt ja tegi seejärel läbimurde 15. mail 1940, mis tekitas paanikat Prantsuse vägedes ja lõikas Briti ekspeditsiooniväed tagalast ära.
 
Pärast seda edukat kampaaniat oli List üks kaheteistkümnest kindralist, kelle Hitler ülendas kindralfeldmarssaliks 1940. aasta kindralfeldmarssalite tseremoonia ajal. 1941. aasta alguses liikusid Saksa väed pidevalt Kolmanda Reichi idapiirile, valmistudes [[operatsioon Barbarossa]]ks, mis oli Saksamaa sissetung Nõukogude Liitu. OKW uskus, et enne Barbarossa käivitamist oleks vaja kõrvaldada võimalus Kreeklaste sekkumiseks operatsiooniga mille koodnimi oli Marita. List delegeeriti läbirääkimisteks Bulgaaria peastaabiga. Allkirjastati salajane leping, mis lubas Saksa vägede vaba liikumist Bulgaaria territooriumil. 28.-29. Veebruari 1941. aasta öösel asusid Bulgaariasse Saksamaa väed, sealhulgas List, kes juhtis nüüd 12. armeed. [[Bulgaaria]] liitus järgmisel päeval [[kolmikpakt]]iga.
 
===Kreeka ja Jugoslaavia invasioon===
[[File:Bundesarchiv Bild 183-L26888, Griechenland, Vorverhandlungen über Kapitulation.jpg|thumb|List (paremal) koos [[Waffen-SS]] kindral [[Sepp Dietrich]]iga (vasakul) Kreekas, aprill 1941.]]
Kreeka ja Jugoslaavia invasioon algas 6. aprillil 1941. List 12. armee koosnes neljast soomusdiviisist ja 11 motoriseeritud jalaväediviisist, ületades mitmekordselt oma vastased. [[Belgrad]]i okupeerisid Saksa väed 13. aprillil ja 27. aprillil [[Ateena]]. Sõjategevus Balkani lõppes 28. aprillil Briti vägede evakueerimisega. Balkanil osales List sadade tuhandete tsiviilisikute massimõrvades, andes käsu pantvangide võtmiseks represseerimis tapmisteks.
 
===1942 aasta suve ofensiiv ja ametist vabastamine===
1942. aasta juuli alguses juhtis List Väegrupp A, mis oli äsja moodustatud Väegrupp Südi jagunemisest sakslaste suvise ofensiivi Fall Blau ajal. Tema ülesanne oli vallutada [[Rostov]] ja seejärel edasi Kaukaasiasse kuni Bakuuni, et saada kontroll nafta rikka piirkonna üle. Saksa väed saavutasid kaks kuud järjest suuri edusamme, jõudes peaaegu Groznõini, umbes 650 km kaugusele Rostovist.
 
Augusti lõpuks oli aga nende edasiminek peatunud, peamiselt Nõukogude vastupanuvõime tugevnemise tõttu ning kütuse ja laskemoona kriitilise vähesuse tõttu, kuna väegrupp oli oma varudest nii kaugele jõudnud. Sakslastele valmistas veel raskusi see, et enamik Luftwaffe üksusi viidi augustis keskel minema, et toetada [[6. armee]] võitlust [[Stalingradis]].
 
Hitleri vihastas hoo kadumine ning kui List tegi ettepaneku paigutada mõningad peatunud üksused teisele, vähem liikunud rinde osale, et aidata kaasa Nõukogude jõudude hävitamisele, vabastas Hitler ta 9. septembril ametist ja püüdis väegruppi ise juhtida. 22. novembril 1942 määras ta väegruppi ülemaks [[Paul Ludwigi Ewald von Kleist]]i. List veetis ülejäänud sõja oma kodus ega naasnud aktiivsesse teenistusse.
 
 
==Kohtupidamine==
[[File:List&Kuntze.jpg|thumb|right|Wilhelm List (vasakul) ja [[Walter Kuntze]] (paremal) jalutamas vangla hoovis kohtupidamise ajal]]
Liitlased arreteerisid Listi pärast sõda. 1947. aastal süüdistati Listi ja 11 endist sõjaväelast sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes- eeskätt Serbia pantvangide tapmist Jugoslaavias. Listi üle peeti kohut USA sõjaväekohtus. Ta mõisteti süüdi ning talle määrati eluaegne vanglakaristus 1948. aasta veebruaris. List vabastati vanglast 1952. aasta detsembris, ametlikult halva tervise tõttu. Kuid ta elas veel 19 aastat, surres 17. augustil 1971 91-aastasena.
 
 
==Autasud==
*[[Must haavatumärk]](1918)
*[[Raudrist]](1914) 1. ja 2. klass
*[[Raudrist]](1939) 1. ja 2. klass
*Hohenzollerinite Rüütlirist mõõkadega
*[[Raudristi Rüütlirist]] 30. septembril 1939 kindraloobersti ja 14. armee ülemana
* Militaar Meriti Orden, 4. klass mõõkade ja krooniga (Baiern)
*Friedrichi ordeni Rüütlirist (Württemberg)
 
 
==Viited==
 
===Kirjandus===
{{Refbegin}}
* {{Cite book
|last=Fellgiebel
|first=Walther-Peer
|authorlink=Walther-Peer Fellgiebel
|year=2000
|origyear=1986
|title=Die Träger des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939–1945 — Die Inhaber der höchsten Auszeichnung des Zweiten Weltkrieges aller Wehrmachtteile
|trans-title=The Bearers of the Knight's Cross of the Iron Cross 1939–1945 — The Owners of the Highest Award of the Second World War of all Wehrmacht Branches
|language=German
|location=Friedberg, Germany
|publisher=Podzun-Pallas
|isbn=978-3-7909-0284-6
}}
*Hayward, Joel S. A. ''Stopped At Stalingrad.'' University Press of Kansas; Lawrence: 1998.
{{Refend}}
 
 
{{KFMjaSA}}
 
{{JÄRJESTA:List, Wilhelm}}
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]]
[[Kategooria:Raudristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1971]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Maavesi/liivakast"