Gruusia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib riigist; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Gruzija]]}}
{{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
 
{{Riik
| riiginimi = Gruusia
| omastav = Gruusia
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = gruusia | nimi1 = საქართველო |( Sakharthvelonimi1_latin )= Sakharthvelo
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Greater coat of arms of Georgia.svg
| vapi_laius = 150px130px
| asendikaart = Europe Georgia in its region (claimed).svg
| deviis =
| riigikeel = [[gruusia keel]]
20. rida:
| pindala = 69700
| rahvaarv =
| iseseisvus = [[26. mai]] [[1918]] (kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]);<br> [[9. aprill]] [[1991]] (taastati, iseseisvus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]])
| rahvastiku_tihedus = 65
| valuuta = [[lari]] ([[GEL]])
| iseseisvus = [[26. mai]] [[1918]] (kuulutati välja [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]);<br> [[9. aprill]] [[1991]] (taastati iseseisvus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]])
| valuuta = [[lari]] ([[GEL]])
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4
| hümn = [[Thavisuphleba]]
61. rida ⟶ 60. rida:
== Riik==
=== Haldusjaotus ===
Halduslikult koosneb Gruusia kahest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]], 9 [[piirkond (Gruusia)|piirkonnast]] ja [[keskalluvusega linn (Gruusia)|keskalluvusega linn]]ast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (''raioni'') ja rajooni õigustega linnadeks (''khalakhi'').
 
[[Pilt:Geo_reg_ee.jpg|pisi|450px|[[Gruusia regioonide kaart|Gruusia haldusüksused]]]]
98. rida ⟶ 97. rida:
2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.<ref name="cia" />
 
{| class="wikitable" style="text-align:center"
{{veerud|50%}}
|+ '''TööjõuSKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2006)'''
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
!Sektor !! SKT osakaal (2009) !! Tööjõu osakaal (2006)
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2009)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center> 12,2%</center> || 55,6%
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| 26% || 8,9%
|<center>26%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center> 61,8%</center> || 35,5%
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2006)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>55,6%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>8,9%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>35,5%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Gruusia suurimad ekspordiartiklid on<ref name="cia" />
*vanaraud
*vein
*mineraalvesi
*[[maak|maagid]]
*sõidukid
*puuviljad ja pähklid
 
Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Türgi]] 17,87%, [[Aserbaidžaan]] 12,3%, [[Bulgaaria]] 9,6%, [[Kanada]] 8,78%, [[Suurbritannia]] 7,49%, [[Ukraina]] 6,82%, [[Hispaania]] 5,27%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,99% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import Väliskaubandus ===
Gruusia suurimad ekspordiartiklid on vanaraud, vein, mineraalvesi, [[maak|maagid]], sõidukid ning puuviljad ja pähklid. Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Türgi]] 17,87%, [[Aserbaidžaan]] 12,3%, [[Bulgaaria]] 9,6%, [[Kanada]] 8,78%, [[Suurbritannia]] 7,49%, [[Ukraina]] 6,82%, [[Hispaania]] 5,27%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,99% (2009).<ref name="cia" />
Gruusia suurimad impordiartiklid on<ref name="cia" />
*kütused
*sõidukid
*masinad ja varuosad
*teraviljad ja muud toidud
*ravimid
 
Gruusia suurimad impordiartiklid on, kütused, sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on [[Türgi]] 16,81%, [[Aserbaidžaan]] 9,72%, [[Ukraina]] 9,17%, [[Venemaa]] 7,39%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,63%, [[Saksamaa]] 6,22% (2009).<ref name="cia" />
 
==Rahvastik==
177. rida ⟶ 139. rida:
:* [[Tšiathura]]
:* [[Zugdidi]]
 
===Vaata ka===
*[[Gruusia linnade loend]]
*[[Gruusia asulate loend]]
 
==Ajalugu==
{{Vaata|Gruusia ajalugu}}
===Eelajalooline aeg===
[[Pilt:Homo_Georgicus_IMG_2921.JPG|pisi|püsti|[[Dmanisi]]st leitud 1,8 miljoni aasta vanune ''[[Homo erectus]]e'' kolju]]
 
Tõendid varaseima asustuse kohta tänapäevase Gruusia aladel pärinevad 1,8 miljoni aasta tagusest ajast ja need leiti kaevamistelt riigi kaguosas [[Dmanisi]]s<ref name="Mikaberidze2" />. Tegu on vanimate leitud inimtegevuse jälgedega väljaspool [[Aafrika]]t<ref name="Mikaberidze" />.
218. rida ⟶ 176. rida:
 
====Kristluse vastuvõtt====
[[Pilt:Svetitskhoveli fresco. King Mirian.jpg|pisi|püsti|Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai kristlusest Ibeeria riigiusk. Fresko [[Svetitskhoveli katedraal]]is]]
Alates 1. sajandist oli Ibeerias levinud [[mitraism]] ja [[zoroastrism]]. Kuningas [[Mirian III]] valitsusajal sai Ibeeriast üks esimesi riike, mis võttis vastu ristiusu. Sündmuse täpne aeg on teadmata, kuid erinevate allikate andmeil on selleks pakutud muuhulgas aastaid 317, 319, 324, 327 ja 330. 4. sajandi keskpaigaks oli kristlus kujunenud ametlikuks usundiks ka Lazicas. Ristiusu vastuvõtt lähendas Ibeeriat [[Bütsants]]ile.
 
227. rida ⟶ 185. rida:
===Keskaeg===
====Ühtse Gruusia riigi loomine====
[[Pilt:Bagrat III Unifier (crop).png|pisi|püsti|vasakul|Gruusia ühendaja [[Bagrat III]]. Fresko [[Gelati kirik]]us]]
9. sajandi esimestel kümnenditel vallutas [[Bagrationi]] dünastiast [[Ašot I]] araablastelt tagasi mitmeid Lõuna-Ibeeria alasid. Ašot tunnistas Bütsantsi oma [[süserään]]ina ning ühendas Tao ja Klarjeti vürstiriigid ja Šavšeti, Khikhata, Samtshe, Trialeti, [[Džavahhethi]] ning Ašotsi krahvkonnad ühtseks [[Tao-Klarjeti kuningriik|Tao-Klarjeti kuningriigiks]]. Formaalselt allus see Bütsantsile, kuid tegelikkuses oli tegu iseseisva riigiga, mille keskuseks oli [[Artanuji]]. ''[[Kouropalatēs]]'' [[Davith Bagrationi]] laiendas oma valdusi, vallutades [[Theodossiopolis]]e ning Armeenia provintsi [[Basian]]i. Samuti kehtestas ta protektoraadi Armeenia provintside [[Kharqi]], [[Apakhuni]], [[Malazgirt]]i ja [[Ahlat]]i üle.
 
259. rida ⟶ 217. rida:
===Uusaeg===
====Türgi ja Pärsia ülemvõim====
[[Pilt:Vakhtang_VI_of_Kartli_(Eastern_Georgia).jpg|pisi|püsti|Kharthli kuningas [[Vahtang VI]] püüdis Gruusiale toetust leida Lääne-Euroopast, kuid katsed jäid tulemusteta]]
15. sajandi keskpaigaks olid kaardilt pühitud Gruusia vanad naaberriigid. 1453. aastal alistus Konstantinoopol, ning kontroll [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] vahelise läbipääsu üle läks türklastele. Gruusia säilitas sideme läänega vaid [[Genova]] kolooniate kaudu [[Krimmi poolsaar]]el.
 
271. rida ⟶ 229. rida:
 
====18. ja 19. sajand – Pärsia võimu alt Vene võimu alla====
[[Pilt:Heraclius II of Eastern Georgia crop.png|pisi|püsti|Kharthli-Kahheti kuningas [[Irakli II]]]]
Safaviidide riik lagunes sisetülide tõttu 18. sajandi algul ning Türgi ja Venemaa jagasid suure osa Pärsia valdustest 1724. aasta [[Konstantinoopoli rahu]]leppega. Kaheks jagati ka Gruusia. [[Nāder-šahh]] taastas aga kiirelt Pärsia vägevuse ning 1735. aastaks olid türklased Gruusiast minema löödud. Nadir-šahh määras [[Kharthli]] ''wali''ks (asevalitsejaks) [[Bagrationi]] dünastiast [[Teimuraz II|Teimurazi]]. Reaktsioonina kõrgete maksude kehtestamisel, puhkes gruusia aadli hulgas vastuhakk pärlastele. Teimuraz ja tema poeg [[Irakli II|Irakli]] aga jäid ustavaks Nadir-šahhile – osalt seetõttu, et takistada Bagrationide Mukhrani-haru naasmist võimu juurde. Tänutäheks ustavuse eest andis Nadir-šahh Teimurazile Kharthli kuninga ning Iraklile Kahhethi kuninga tiitli.
 
Nadir-šahh mõrvati 1747. aastal ning Teimuraz ja Irakli kasutasid riigis tekkinud ebastabiilsust, et Pärsiast lahku lüüa<ref name="Mikaberidze9" />. Pärsia garnisonid sunniti Gruusiast lahkuma ning koostöös üksteise ning Aserbaidžaani khaanidega moodustasid Pärsia-vastase liidu. 1752. aastal saatsid nad Venemaale saatkonna, et paluda sõjalist toetust, mis aga kujunes edutuks.
[[Pilt:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820crop.jpg|pisi|püsti|vasakul|Eestimaalt pärit [[Karl Heinrich von Knorring]] (1746–1820) oli üks võtmefiguure Gruusia liitmisel Venemaaga. Aastail 1801–1803 oli ta Vene vägede ülemjuhataja Gruusias]]
 
Teimuraz II suri 1762. aastal ning Irakli II päris temalt ka Kharthli trooni, ühendades nii Gruusia esmakordselt kolme sajandi jooksul. Ta pöördus uuesti Venemaa poole, et saada kaitset Türgi ja Pärsia eest. 1783. aastal sõlmiti Irakli II ja [[Katariina II]] vahel [[Georgijevski leping]], millega Kharthli-Kahhethi kuningriik tunnistas Venemaa ülemvõimu, kuid tagas Bagrationi dünastia võimulpüsimise ning Gruusia kiriku iseseisvuse.<ref name="Mikaberidze9" />
330. rida ⟶ 288. rida:
*[[Gruusia muusika]]
*[[Gruusia 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
 
== Ajakirjanduses kajastatu ==
* Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, [[Juku-Kalle Raid]], [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews&#91;tt_news&#93;=1512&tx_ttnews&#91;backPid&#93;=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2
 
==Kirjandus==
*[[Alexander Mikaberidze]] "''Historical Dictionary of Georgia''". [[Rowman & Littlefield]], 2015
*[[Ronald Grigor Suny]] "''The Making of the Georgian Nation''". [[Indiana University Press]], 1994
 
==Viited==
{{viited|1=4|allikad=
<ref name="iKDr4">http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm</ref>
<ref name="9PihY">http://data.un.org/CountryProfile.aspx?crName=GEORGIA</ref>
376. rida ⟶ 327. rida:
<ref name="fyI1r">{{cite web|url= http://rustavi2.com/news/news_text.php?id_news=45318&pg=1&im=main&ct=0&wth=0 | title=Rustavi 2 Broadcasting Company |date=29.04.2012}}</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*[[Alexander Mikaberidze]] "''Historical Dictionary of Georgia''". [[Rowman & Littlefield]], 2015
*[[Ronald Grigor Suny]] "''The Making of the Georgian Nation''". [[Indiana University Press]], 1994
 
==Välislingid==
385. rida ⟶ 340. rida:
* [http://www.postimees.ee/?id=60344 Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus], Postimees, 19. detsember 2008
* [[Mart Helme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/473052 Saakašvili saba raiutakse jupikaupa] EPL.ee, 9. juuli 2009
* Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, [[Juku-Kalle Raid]], [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews&#91;tt_news&#93;=1512&tx_ttnews&#91;backPid&#93;=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2
 
{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}
{{Coordinatekoord |NS=42.01666667 |EW=43.73333333 |type=country |region=GE}}
 
[[Kategooria:Gruusia|*GruusiaRiigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:KaukaasiaGruusia| ]]