Ars nova: erinevus redaktsioonide vahel

'''''Ars nova''''' (ladina keeles 'uus kunst') on [[muusikastiil]], millega tänapäeval iseloomustatakse prantsuse 14. sajandi polüfoonilist muusikat, tehes vahet prantsuse 13. sajandi polüfoonilise muusika stiili ehk ''[[Arsars antiqua]]'' (ladina keeles 'vana kunst') vahel.

''Ars nova'' kui muusikastiili nimetuse võttis kasutusele saksa muusikateadlane [[Johannes Wolf]] 1904. aastal ilmunud raamatus "Geschichte der Mensural-Notation", laenates selle ''Arsars nova'' perioodi ühe olulisema helilooja [[Philippe de Vitry]] traktaadi "[[Ars nova (Vitry)|Ars nova]]" (cau 1322) pealkirjast.

Kuigi Johannes Wolf laiendas ''Arsars nova'' mõistet küll ka Guillaume de Machaut' ja kogu prantsuse 14. sajandi muusika kirjeldamiseks, on näiteks [[Leo Schrade]] seisukohal, et juba pärast 1330. aastat ei olnud a''Arsrs nova'' enam uus muusikastiil. Siiski järgivad olulisemad muusika üldentsüklopeediad põhimõtet, et ''Arsars nova'' tähistab muusikat, mis jääb a''Arsrs antiqua'' ja renessansi vahele ning on ka uurijaid, kes paigutavad ''Arsars nova'' alla ka muude Euroopa maade keskaja muusika umbes kuni aastani 1420.

* ''Arsars nova'' tuntuimakstuntuim allikaksallikas on Philippe de Vitry traktaat "[[Ars nova (Vitry)|Ars nova]]" (cau 1322), mis muuhulgas sisaldab kokkuvõtet [[mensuraalnoodikiri|mensuraalnoodikirja]] [[kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnilistest]] võimalustest;

* [[Johannes de Muris]]e traktaat "[[Ars novae musicae]]" (cau 1320);

* paavst [[Johannes XXII]] bulla "Docta Sanctorum" (Püha'püha õpetus', 1324–1325), milles kritiseeritakse "uue kooli õpilasi" (''novellae scholae discipuli'') ning keelatakse uue polüfoonilise muusika ning konkreetselt motetižanri kasutamine jumalateenistusel;

Sellest, et 1320ndate tekstides kirjeldatakse varem loodud muusikat, annab tunnistust see, et juba 1310-13141310–1314 [[Gervais du Bus]]'<nowiki/>i värssromaani "[[Roman de Fauvel]]" köitesse 1316. aastal kopeeritud muusikateosed esindavad Philippe de Vitry'i traktaadis kirjeldatud kompositsioonitehnika ja mõttesuuna muutumist. Nende hulgas olevad motetid on palju pikemad kui eelmise põlvkonna heliloojate omad ning nendes kasutatud erinevate helivältuste hulk on palju suurem kui varasematel [[Kölni Franco]] meetodeid kasutanud heliloojatel.

Kuna vahetult "Roman de FauvelFauveli"i järgset muusikat on säilinud suhteliselt vähe ning see muusika on kas fragmentaarne või erineb väga erinev Philippe de Vitry poolt kirjeldatust, siis puudub teadmine, kui levinud puhas Vitry poolt kirjeldatud ''Arsars nova'' stiilis muusika tegelikult oli.