Redaktsioon: 8. juuli 2019, kell 22:11 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Õitseng 12. ja 13. sajandil (1071–1278) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2019, kell 14:59 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
93. rida: {{vaata\|Flandria vapp}} [[Pilt:Couronnement de Philippe Auguste.jpg\|~~thumb~~pisi\|270px\|Krahv Filips (paremalt teine) mõõgakandjana kuningas [[Philippe II]] kroonimisel, <br>[[Jean Fouquet]]' tahvelmaal, 1455.]] [[Flandria vapp\|Flandria]] krahvkonna vapi lõi väidetavalt [[Filips I (Flandria krahv)\|Elsassi Filips]], Flandria krahv aastatel 1168 kuni 1191; roniv või raevutsev must lõvi kuldsel väljal. Loos [[Kortrijki lahing\|Kuldkannuste lahingust]] mängivad vapp ja vastav lahinguhüüd ''Vlaendr'n den leeuw'' ("Flandria, lõvi!") olulist rolli flaami teadvuse moodustamisel, mida hiljem populariseeriti [[Hendrik Conscience]]'i raamatus "De Leeuw van Vlaanderen". Seetõttu elab krahvkonna vapp edasi [[Flandria vapp\|flaami kogukonna]] vapina. 101. rida: == Ajalugu == {{vaata\|Flandria#Ajalugu}} Flandria krahvkond kujunes Baldwin I poolt [[Lääne-Frangi kuningas\|Lääne-Frangi kuninga]] [[Charles II Paljaspea]] tütrega abiellumise järel 862. Baldwin I järglased, [[Flandria krahv]]id Baldwin II (kes valitses 879–918), [[Arnulf I (Flandria)\|Arnulf I Suur]] (918–965), Baldwin IV Habemik (988–1035) ja Baldwin V (1035–1067), laiendasid valdusi lõunas [[Doua]]i ja [[Arras]]e linnade arvel ning idas üle [[Schelde]] jõe, [[Gent]]i ja [[Antwerpen~~\|Antwerpeniga~~]]iga. Flandria krahvid olid [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuninga]] [[vasall]]id vasallivaldustega Schelde jõest läänes (Krooni-Flandria, ''Kroonvlaanderen'') ning ka [[Saksa kuningas\|Saksa kuninga]] vasallid vasallivaldustega Schelde jõest idas (Keiserlik Flandria, ''Rijksvlaanderen'') [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)\|territooriumitel]]. === 9., 10. ja 11. sajand (864–1071) === [[Pilt:Institution of Baldwin I Bras de Fer, the first count of Flanders by Charles the Bald.jpg\|~~thumb~~pisi\|Esimese Flandria krahvi Balduin I ametissepühitsemine Frangi kuninga Charles II Paljaspea poolt.]] Sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt läbis Euroopa sügavat kriisi. [[Viikingid]] ründasid põhjast, [[Ungarlased\|madjarid]] idast ja [[saratseenid]] lõunast. Kõik jätsid maha purustusjäljed. Kahe Frangi riigi keskvõimud olid võimetud organiseerima tõhusat kaitset, mistõttu kaotas rahvas usu ja usalduse oma kaugete valitsejate vastu. Selle võimuvaakumi kiiluvees nägid oma võimalust kohalikud võimurid. Sageli olid nad [[Karl Suur]]ega seotud inimeste järeltulijad. 114. rida: Esialgu mõtlesid Prantsuse kuningad selle teoga tagada Prantsuse põhjapiiri ohutust viikingite rünnakute vastu. Siiski kasutasid krahvid kriisiolukorda ära, liidendades krahvkonnaga ümbritsevaid rüüstatud territooriume. Krahvid laiendasid aastate jooksul esialgse flaami ''pagus'' mõju kõigi territooriumide üle [[Schelde]] jõest lõunas ja läänes, sealhulgas ''Neli amti'', [[Zeelandi Flandria]], [[Aalsti linnakrahvkond]] idas ja [[Artois' krahvkond]] lõunas, mis jäi Flandria osaks, kuni sellest sai aastal 1237 eraldi krahvkond. Pärast seda oli Artois' krahvkond eraldi tiitliga mitu korda siiski Flandria krahvi alluvuses, kuni Prantsuse kroon selle neelas. [[Flandria krahv]]i (1037–1067) [[Balduin V (Flandria)\|Balduin V]] ja Adela (kes oli [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuninga]] (972–1031) [[Robert II Vaga]] tütar) tütar, [[Flandria Matilda]] (u 1031–1083) abiellus 1053. aastal [[ Normandia hertsogkond\|Normandia]] hertsogi ja hilisema [[Inglismaa kuningas\|Inglismaa kuninga]] [[William Vallutaja]]ga ja krooniti [[1068]]. aastal [[Inglismaa kuninganna]]ks ning nende järglased olid [[Robert II (Normandia hertsog)\|Robert Curthose]] [[Normandia hertsog]], [[William II\|William II Rufus]] Inglismaa kuningas (1087–1100) ja [[Henry I]] Inglismaa kuningas (1100–1135). [[Pilt:Gravensteen-Gent-(xndr).jpg\|~~thumb\|right~~pisi\|350px\|[[Gravensteen]] Gentis, selle ehitas [[Filips I (Flandria krahv)\|Elsassi Filips]].]] === Õitseng 12. ja 13. sajandil (1071–1278) === [[Flandria dünastia]] püsis võimul aastani 1119, kui [[Balduin VII (Flandria)\|Balduin VII]] suri pärijateta ja krahvkonna päris [[Charles I (Flandria)\|Charles Hea]] Taani dünastiast. Pärast lühikest vahepala Normandia [[Guillaume Cliton]]i ajal (1127–1128) läks krahvkond [[Thierry (Flandria)\|Thierry]] kätte [[Elsassi dünastia]]st. Thierry (1128–1168) ja tema järglase [[Filips I (Flandria krahv)\|Elsassi Filipsi]] ajal Flandria tähtsus ja võim kasvasid. [[~~File~~Pilt:France 1154 Eng.jpg\|pisi\|Flandria ja [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsuse kuninga]] [[Keskaegne Prantsusmaa\|otsekontrollitavad territooriumid]], 1154. aastal]] [[12. sajand]]i teisel poolel oli krahvkonnas suure õitsengu periood, kui [[Elsass]]i Filipsil õnnestus oma naise pärandina liidendada Flandriaga [[Vermandois krahvkond]]. Tema kontrollitavad territooriumid ulatusid nüüd 25 kilomeetrini [[Pariis]]ist ja olid suuremad kui tema [[süserään]]isanda, [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsuse kuninga]] [[Keskaegne Prantsusmaa\|otsekontrollitavad territooriumid]]. 129. rida: [[1204]]. aastal alistus [[Konstantinoopol]] [[Konstantinoopoli piiramine (1204)\|piiramise]] järel [[Neljas ristisõda\|Neljanda ristisõja ristirüütlitele]]. [[Ladina keisririik\|Ladina keisririigi]] keisritroonile on kaks pretendenti: [[Montferrat' mark\|Montferrat’]] Bonifatius ja [[Flandria krahv]] (1194–1205) ja [[Hainaut' krahvkond\|Hainau' krahv]] (1195–1205) Baudouin.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Madden, F. T.\|pealkiri=The Fourth Crusade: Event, Aftermath, and Perceptions\|aasta=2004\|koht=USA\|kirjastus=Saint Louis University\|lehekülg=45}}</ref>, [[Ladina keisririik\|Ladina]] [[Ladina keiser\|keisriks]] (1204–1205) valiti [[Baudouin I (Ladina keiser)\|Baudouin I]], kes krooniti 16. mail 1204 [[Hagia Sophia\|Hagia Sophia katedraalis]]. 1204. aasta paktiga määrati kindlaks, et Ladina keisri valdusesse kuuluvad alad moodustavad kolmandiku riigist, õlejäänud osad tuli jagada aga veneetslastest ja frankidest ristisõdijate vahel. Baudouin I-le järgnes keisrina (1205–1216) tema noorem vend [[Henri (Ladina keiser)\|Henri I]]. [[13. sajand]]i algusest peale kuulus [[Brugge]] [[flaamid\|flaami]] rõivalaatade ringi. Linna [[kaupmees\|kaupmehed]] asutasid [[kaubakontor]]eid teisteski linnades, ka Inglismaal ja [[Šotimaa]]l. [[Hansa Liit\|Hansa Liidu]] [[koge]]sid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja [[sadam]]at laiendati teisel pool [[Westerschelde]]t asuvasse [[Sluis]]i. [[13. sajand]]il oli [[Gent]] [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Gent oli suurem kui [[London]], [[Köln]] või [[Moskva]]. [[Linnamüür]]iga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede [[lamm]]id olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. [[Villatööstus]] tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. [[Vill]]a tuli isegi [[Inglismaa]]lt sisse vedada, seetõttu oli [[Flandria]] Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes. [[1277]] saabus Bruggesse esimene [[Genova]] kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele [[Vahemere maad~~\|Vahemere maadega~~]]ega. Algas kauplemine [[Levant\|Levandist]] pärit [[vürts]]idega. [[Kapital]]i sissevool koos uue [[kaubandus]]e ja [[rahandus]]e võtetega muutsid täielikult Brugge [[pangandus]]e. [[1309]] avati Brugges [[börs]], mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. [[1314]] saabusid Bruggesse ka [[Veneetsia]] laevad. === 14. sajandi kriis (1278–1384) === [[Pilt:County of Flanders (topogaphy).png\|270px\|~~thumb~~pisi\|Flandria krahvkonna topokaart 14. sajandi lõpul, Prantsuse-[[Saksa-Rooma riik#Karl IV valitsusaeg\|Keisririigi]] piir punasega.]] {{vaata\|Flandria vabadussõda (1297–1305)}} ''1297–1305'' Aastal 1278 sai Flandria krahviks [[Gui (Flandria)\|Gui]] [[Dampierre'i dünastia]]st. [[Prantsusmaa kuningas]] tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja käivitas [[Flandria vabadussõda (1297–1305)\|Flandria vabadussõja (1297–1305)]]. 12. sajandil territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused aitasid Prantsuse invasioonikatset tõrjuda, võites prantslasi aastal 1302 [[Kortrijki lahing\|Kuldkannuste lahingus]]. Kuid lõpuks olid prantslased edukamad [[Mons-en-Pévèle lahing]]us ja järgnenud [[Athis-sur-Orge leping]]uga (1305) kaotas Flandria [[Lille]]'i, [[Douai]] ja [[Orchies]] Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve, kuid säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigi [[lään]]ina. [[13. sajand]]i alguses toimus Flandrias sõda [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuninga]] [[Louis VIII]] ja tema onutütre abikaasa, Flandria krahvi ja [[Portugal]]i printsi Ferdinando vahel. Louis võitis sõja ja vangistas Ferdinando. Sõjas hävis [[Kortrijk]], aga hilisemad Flandria krahvid lasksid linna taastada. Sajandi lõpul vallutas [[Prantsusmaa]] [[Flandria]] ja liidendas selle. Mõne aasta pärast, [[1302]] puhkes [[Brugge~~\|Brugges~~]]s prantslastevastane ülestõus, mille käigus [[18. mai]]l tapeti kõik linna prantslased. Prantsuse kuningas [[Philippe IV]] saatis sõjaväe ülestõusu maha suruma ja [[11. juuli]]l 1302 toimus Kortrijki lähedal [[Kortrijki lahing\|Kuldkannuste lahing]], milles 8 tuhande meheline prantslaste hästi välja õpetatud ja relvastatud ratsavägi sai flaamlaste 9 tuhande meheliselt jalaväelt, peamiselt lihtrahvalt ja talupoegadelt, hävitavalt lüüa. Prantslastest aadlikke langes sadade viisi, sest flaamlastel oli käsk mitte vange võtta. [[1323]] tõusid flaamlased üles oma krahvi [[Louis I (Flandria)\|Louis I]] vastu. Ülestõusnud vallutasid mitu linna, sealhulgas Kortrijki, ja vangistasid Kortrijkis Louis', kes oli vangis [[1326]]. aastani. Alles [[1328]] suudeti ülestõus maha suruda. Prantsusmaa kuningas [[Philippe VI]] juhtis sõjaväge isiklikult ja saavutas [[Casseli lahing]]us selle aasta [[23. august]]il flaamlaste üle otsustava võidu. 148. rida: === Burgundia Madalmaad=== {{vaata\|Burgundia Madalmaad}} ''(1384–1506)'' [[Pilt:Wijnendale2.jpg\|~~thumb~~pisi\|250px\|[[Wijnendale loss]] keskaegse osa vaatega.]] Abielu kaudu [[Marguerite III (Flandria)\|Marguerite III-ga]] aastal 1369 tegi [[Burgundia hertsogkond\|Burgundia]] hertsog [[Philippe Julge]] lõpu Flandria iseseisvusele. Flandria muutus [[Valois-Burgundia dünastia]] valduseks, mida valitses [[Burgundia hertsogkond]]. Aastal 1449 [[Genti ülestõus (1449–1453)\|mässas]] [[Gent]]i linn hertsog [[Philippe Hea]] vastu. Aastal 1453 purustas Philippe mässajad [[Gavere lahing]]us, lõpetades mässu. 170. rida: === Prantsuse Flandria === [[Pilt:Quad Flandria.jpg\|~~thumb~~pisi\|360px\|Flandria krahvkonna kaart aastast 1609, kartograaf [[Matthias Quad]] ning graveerija ja kirjastaja [[Johannes Bussemacher]], Köln.]] {{vaata\|Prantsuse Flandria}} ''(1598–1713)'' Flandria jäi Hispaania kontrolli alla. Prantsuse kuninga [[Louis XIV]] jõupingutustega annekteeriti kogu lõunapoolne Flandria osa Prantsusmaa poolt ja sai tuntuks kui [[Lõuna-Flandria]] või [[Prantsuse Flandria]]. See olukord vormistati aastal 1678 [[Nijmegeni rahu]]ga. 176. rida: === Austria Madalmaad === {{vaata\|Austria Madalmaad}} ''(1713–1789)'' [[Pilt:Bataille de Neerwinden (1793).jpg\|~~thumb~~pisi\|250px\|Austria sõdurid [[Neerwindeni lahing (1793)\|Neerwindeni]] all [[Prantsuse revolutsioonisõjad\|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal, 1793.]] Pärast Habsburgide Hispaania haru hääbumist sai Flandria krahvideks Habsburgide Austria haru. [[Maria Theresia]] ajal [[Austria Madalmaad]] õitsesid.

Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel