Eesti lipp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Laulev revolutsioon: Parandasin trükivea/faktivea. 1989 a. 24.2. oli 1 lipuheiskaja perekonnanimi Priks, mitte Triks. Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib lipust; laulu kohta vaata artiklit [[Eesti lipp (laul)]]}}
{{ajakohasta}}
[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|[[Pilt:FIAV 110100.svg|20px]] Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm
'''Eesti lipp''' on [[Eesti]] [[riigilipp]] ja [[eestlased|eestlaste]] [[rahvuslipp]].
29. rida:
===Eesti Üliõpilaste Selts===
[[Pilt:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|
[[29. september|29. septembril]] [[1881]] määrati [[üliõpilaskorporatsioon]]i Vironia ([[Eesti Üliõpilaste Selts]]i baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul [[Aleksander Mõttus]]e idee põhjal [[Tartu]]s kindlaks korporatsiooni [[värvid]]:
*[[sinine]] – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
*[[must]] – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
*[[valge]] – rahva püüd õnne ja valguse poole.
Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks [[Soome]] rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku, ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka [[Martin Lipp|Martin Lipu]] luuletuses "Eesti lipp".
[[Pilt:Rotalia lipp.png|pisi|Korporatsioon Rotalia lipp
Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on [[Jaan Bergmann]]i 1881. aastal avaldatud luuletustes "Eesti lipp" ja "Lipulaul" Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline"<ref name="8ESA1" /> (nagu on praegu [[Korporatsioon Rotalia]]l), 1882. aastal avaldatud [[Friedrich Wilhelm Ederberg]]i luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"".<ref name="bJTPA" />
44. rida:
26. märtsiks [[1884]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi; [[7. aprill]]iks [[Gregoriuse kalender|uue kalendri]] järgi) valmis [[Karl August Hermann]]i abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni ([[Miina Härma]]) ning [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] [[koolmeister|koolmeistri]] [[Gustav Beermann]]i tütre [[Emilie Beermann]]i kaasabil [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp|EÜS-i lipp]].
Teise versiooni järgi ostis Emilie Beermann [[Põltsamaa]]lt Leihbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas, mis asus jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu [[Tartu]]sse. See [[siid]]ist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks.
[[4. juuni]]l 1884 õnnistas ja pühitses selle lipu [[Otepää kirikla]] saalis õpetaja [[Rudolf Kallas]]. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial:
[[1. november|1. novembril]] [[1905]] esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult [[Tartu]] meeleavaldusrongkäigul. Lipp seostus edaspidi<!-- hiljem--> eesti rahvuslusega.
90. rida:
[[27. juuni]]l [[1922]] võttis [[Riigikogu]] vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-must-valge lipp (eelnõus ette nähtud sini-valge-musta asemel) võeti vastu [[Aleksander Hint|Aleksander Hindi]] ettepanekul. Vabariigi Valitsuse poolt ettepandud kolme variandi hulgas oli ka [[Eestimaa]] roheline-violett-valge lipp, kusjuures ükski variant ei olnud sini-must-valge.
1934. aastal väideti vapside ajalehes Võitlus, et valitsus on rahval keelanud riigilipu tarvitamise. "Sini-must-valge ei ole enam rahvuslipp. ...saagu meile uueks rahvuslipuks vabadussõjalaste valge-must, märgiks, et sellega me matame maha kõik vana mustuse ja ehitame uue puhta Eesti."<ref>T. V. Rahvale keelatakse riigilipu tarvitamine. Võitlus, 23. jaanuar 1934, nr
*[[4. juuni]]l [[1934]] tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis Eesti Üliõpilaste Selts ajaloolise lipu hoiule [[Eesti Rahva Muuseum]]i.
*[[15. aprill]]il [[1935]] asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond.
Helesinine, must ja valge olid kuni 1940. aastani Eesti riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.<ref name="HJAgf" /> [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist.
===Okupatsiooniaeg===
104. rida:
*[[22. juuni]]l tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp.
*[[27. juuli]]l või [[6. august]]il 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist.
*EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimu eest varjule [[Vaimastvere]] lähedale Lääne-Mardi tallu.
====Saksa okupatsioon 1941–1944====
121. rida:
=====Laulev revolutsioon=====
;1987
*[[23. august
*[[21. oktoober|21. oktoobril]] 1987 lehvis [[Võru]]s sinimustvalge lipp, mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus kesklinna, nõudes [[Ain Saar]]e ja tema naise vabastamist.
*[[24. detsember|24. detsembril]] 1987 lehvis taas Võrus [[Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1]] korraldatud [[Lydia Koidula]] mälestusõhtul sinimustvalge lipp. Lipp varastati [[KGB]] töötajate poolt.
128. rida:
Lipp toodi jälle avalikult välja [[1988]]. aastal.
*[[2. veebruar
*24. veebruaril 1988 otsustasid kolm noormeest Mustlas öösel salaja Eesti lipu Mustla piimatööstuse korstna otsa viia. Hans Blumenfeldt viis lipu ligi 30
*17. aprillil 1988 kasutati [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid [[Margus Kasterpalu]], [[Eerik-Niiles Kross]] ja [[Tiit Pruuli]].
*[[14. mai]]l 1988 [[Tartu levimuusikapäevad]]e kontserdil [[Tähtvere]] [[Tartu lauluväljak|lauluväljakul]] kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult [[Alo Mattiisen]]i ja [[Jüri Leesment|Jüri Leesmendi]] isamaalisi laule ja [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu.
139. rida:
*[[12. juuli]]l 1988 heiskas [[Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1]] [[Suure Munamäe vaatetorn]]i Eesti rahvuslipu. Kui see [[14. juuli]]l võimude poolt maha võeti, viidi [[15. juuli]]l sinna uus lipp, mida enam maha ei võetud. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp.<ref name="Ootamatud abilised" />
*[[20. oktoober|20. oktoobri]] 1988 seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna. Ühtlasi rõhutati, et rahvuslipp ei asenda riigilippu. Selleks jäi endiselt [[Eesti NSV lipp]].
[[Pilt:EstFlagTallHrmn.jpg|
[[Pilt:EstFlagMunaMagi.jpg|
*[[Jõululaupäev]]al, [[24. detsember|24. detsembril]] 1988, heisati sinimustvalge lipp rahvahulga silme all [[Kuressaare]] [[Kuressaare linnus|linnuse]] kaitsetorni. Kohal olid laulukoor, kirikuõpetajad, peeti kõnesid ja lauldi rahvuslikke laule.<ref name="eiZxD" />
146. rida:
24. veebruaril [[1989]] heisati sinimustvalge lipp rahvuslipuna [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni. Riigilipuna võeti see taas ametlikult tarvitusele Eesti Vabariigiks ümber nimetatud [[Eesti NSV]] lipuna [[7. august]]il [[1990]].
*[[24. veebruar]]il [[1989]] tõusis [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni sinimustvalge lipp rahvuslipuna. Tuhanded eestlased olid kogunenud [[Toompea]]le [[Kuberneri aed]]a ja sajad tuhanded jälgisid tseremooniat [[Eesti Televisioon]]i vahendusel. Kell 8.33 heiskasid spetsiaalse helisignatuuri saatel lipu [[Tallinna 3. Keskkool]]i 8. klassi õpilane [[Madis Laansalu]], [[Tallinna 37. Keskkool]]i 8. klassi õpilane [[Sille Priks]], [[Tallinna 54. Keskkool]]i 7. klassi õpilane [[Helen Lepalaan]] ja [[Tallinna Muusikakeskkool]]i 8. klassi õpilane [[Rauno Tagel]]. Rahvas juubeldas. Peeti kõnesid, koorid laulsid laule
;1990
155. rida:
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastal [[1991]] tõi perekond Kork ajaloolise lipu peidupaigast välja ning andis selle [[1992]]. aasta algul üle Eesti Üliõpilaste Seltsile. Lipu korrastamise järel restauraatorite poolt andsid üliõpilased selle taas hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Otepää kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud [[bareljeef]]id.
[[7. juuli]]l [[1992]] kinnitas Riigikogu vastava seadusega riigilipu ja riigivapi etalonkujutised.
[[11. juuni]]l [[1993]] kehtestati valitsuse määrusega nr 174 riigilipu kasutamise kord. Seda muudeti [[7. aprill]]il [[1994]], [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1996]] ja viimati [[11. august]]il [[1998]].
170. rida:
*4. juunil 2004 avasid kunstnikud [[Signe Kivi]] ja [[Maile Grünberg]] [[Tallinn]]a kesklinnas näituse "Sinimustvalge", kus oli väljas 18-meetrine sinimustvalge.
*[[23. märts]]il [[2005]] võttis Riigikogu vastu lipuseaduse parandused, mis hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2006. Nendega jäeti alates 1. jaanuarist 2006 eraisikutele kohustuslikeks lipupäevadeks [[iseseisvuspäev]], [[võidupüha]] ja [[taasiseseisvumispäev]]. Alates 1. septembrist 2005 hakkasid koolid õppetöö ajal kandma riigilippu.
*[[5. aprill]]il 2005 kuulutas Vabariigi President otsusega nr 805 välja lipuseaduse uue redaktsiooni.
==Eesti lipu muuseum==
176. rida:
==Ametlikud variandid==
[[Pilt:Flag of the President of Estonia.svg|
[[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|
[[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|
'''Vabariigi Presidendi lipp''' on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp (vaata [[Eesti vapp]]).
==Heiskamine ja lipupäevad==
[[Pilt:Embassy of Estonia in Helsinki.jpg|
Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
220. rida:
Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidikusse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.
Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks.
Linnas kasutatakse enamasti 2,5–3
Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
234. rida:
Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda', <br>
võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita', <br>
vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!»
Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad! <br>
278. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="ametlik">[https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/eesti-riigi-sumboolika/eesti-lipp Eesti lipp], Riigikantselei</ref>▼
<ref name="Ootamatud abilised">Maris S. Kaasik. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2307 20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog] Lõunaleht, 18.10.2007. (Vaadatud 11.09.2015)</ref>▼
<ref name="DuSY9">https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/eesti-riigi-sumboolika/eesti-lipp</ref>
▲<ref name="ametlik">[https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/eesti-riigi-sumboolika/eesti-lipp Eesti lipp], Riigikantselei</ref>
<ref name="
<ref name="bJTPA">Eesti lipp. Küllo Arjakas, lk 37</ref>
<ref name="HJAgf">Sinine ja must ja valge... Esmaspäev, 4. veebruar 1939, nr <ref name="dEZ6q">https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/87/87_106a.jpg</ref>
▲<ref name="Ootamatud abilised">Maris S. Kaasik. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2307 20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog] Lõunaleht, 18.10.2007. (Vaadatud 11.09.2015)</ref>
<ref name="eiZxD">[http://www.saartehaal.ee/2013/12/23/voodilinast-tehtud-rahvuslipp-tahistas-uue-ajastu-algust/ Voodilinast tehtud rahvuslipp tähistas uue ajastu algust] [[Saarte Hääl]], 23. detsember 2013.</ref>
<ref name="g8ygi">[http://maaleht.delfi.ee/article.php?id=67984101 Pika Hermanni sinimustvalge lipu värvid aeti välja Moskvast] [[Maaleht]], 24.veebruar 2014</ref>
<ref name="6sibF">Eesti lipp. Küllo Arjakas
<ref name="4pW45">Eesti lipp. Küllo Arjakas
<ref name="Nb9U5">Üle-eestimaaline harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaan.</ref>
<ref name="9gPQL">Inimkonna Internatsionaal.</ref>
| |||