Erinevus lehekülje "Petroskoi ajalugu" redaktsioonide vahel

vajab toimetamist
(vajab toimetamist)
{{Toimeta|lisaja=Athanasius Soter|aasta=2019|kuu=juuli}}
'''Petroskoi''' linna praeguses asupaigas on arheoloogiliste leidudega tuvastanud kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu. [[Keskaeg|Keskajal]] oli siin mitu järveäärset küla, 16. sajandist on teada küla ''"на Соломене озере"'' ([[Karjala keel|karjalakeelsest]] sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon) ning 16. sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.
 
'''[[Petroskoi]]''' linna praeguses asupaigas on arheoloogiliste leidudega tuvastanud kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu. [[Keskaeg|Keskajal]] oli siin mitu järveäärset küla, 16. sajandist on teada küla ''"на Соломене озере"'' ([[Karjala keel|karjalakeelsest]] sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon) ning 16. sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.
 
11. septembril 1703 asutas [[Aleksandr Menšikov|vürst Menšikov]] '''Petrovskaja Sloboda''' nimelise asula. Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter Suur]]e tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota [[Läänemere laevastik]]ule suurtükke ja ankruid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas nime ''Šuiski zavod'' (tõlkes 'Šuja tehas', [[Šuja (jõgi)|Šuja]]-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime ''Petrovski zavod'' ('Peetri tehas'). Sellest on tuletatud ka linna praegune venekeelne nimi ''Petrozavodsk''.